Vitamiinide ja mineraalide puudus võib organismis tekkida ka normaalselt toitudes, kui esinevad seedekulgla probleemid ja imendumishäired, samuti palaviku ja infektsioonide korral, mis suurendavad nende kadu kehast. Vajadus vitamiinide ja mineraalide järele suureneb tugeva stressi puhul, keha mineraalidevaru vähendavad ka paljud ravimid.
Vaatleme siis mõningaid mineraalaineid, millele kõik peaks tähelepanu pöörama.
Seleen teeb kahjutuks toksilisi metalle ja kantserogeenseid ühendeid, viies need sellisesse vormi, mis uhutakse organismist välja. Tuleb tõdeda, et Eestis on uuringute tulemusena konstateeritud, et meil esineb küllaltki tihti seleenivaegust. Sellepärast peaks inimesed teadma, missugustes toitudes võib seleeni leiduda.
Allikad: nõges, kõrvits, kibuvits, till, küüslauk, sibul, kala, koorikloomad, punane liha, punased viinamarjad, brokoli, töötlemata nisuterad, teravili, muna, siseelundid, kanaliha ja aedviljad.
Boor teeb koostööd kahe tähtsa mineraaliga, kaaliumi ja magneesiumiga, pannes aluse tugevatele luudele ja hammastele.
Allikad: leedripuu, vaarikas, nõges, porgand, puu- ja köögiviljad, kuivatatud puuviljad.
Kaltsium – inimese organismis kõige rikkalikumalt esindatud mineraal. 99% kaltsiumist asub hammastes ja luudes. Kaltsiumi liikumist rakkude vahel reguleerib magneesium.
Allikad: kapsas, moon, nõges, pudruhelbed, lõhe, luudega sardiinid, juust ja piimatooted.
Magneesiumi vajatakse luude ehitamiseks, valkude töötlemiseks, südametöö reguleerimiseks. Magneesiumivaegus võib esile kutsuda kroonilise väsimuse sündroomi. Arvatakse, et krambid jalgades on samuti seotud magneesiumivaegusega.
Allikad: kakao, apteegitill, oblikas, kannike, nõges, nisukliid, täisterad, lehtköögiviljad, piim, liha, oad, banaan, aprikoos, sinepipulber, karripulber, kookos.
Mangaan – tähtis roll toitainete ainevahetuses ning rasvhapete ja kolesterooli sünteesimisel. Mangaani vajatakse ka närvisüsteemi normaalseks funktsioneerimiseks ja suguhormoonide tootmiseks.
Allikad: pähklid, täisterad, rohelised lehtköögiviljad, herned, peet ja munakollane. Eriti palju on mangaani põdrakanepi lehtedes. On infot, et ühes tassis põdrakanepitees on kolmekordne päevane annus mangaani.
Fosfor osaleb hammaste, luude ja geneetilise materjali ülesehituses, energia vabastamises toidust, rakumembraanide ja ensüümide moodustamises.
Allikad: ubaleht, mustikas, tatar, salvei.
Kaalium osaleb vee tasakaalu reguleerimises inimorganismis, südamerütmi normaliseerimises, on vajalik lihaste ja närvide normaalseks funktsioneerimiseks.
Allikad: apteegitill, kannike, salvei, kartul, kõrvits, aprikoos, jogurt, banaan, aedoad, apelsinimahl, kuivatatud ploomid.
Jood on abistav element kilpnäärme funktsioneerimisel.
Allikad: tatar, lepp, mereannid, meretaimed, jodeeritud sool, pruunvetikas.
Siinkohal tuleb mainida, et joodi omastamise eesmärgil on joodi piirituslahusega triipude joonistamine nahale väär. Selline tegevus võib olla hoopis kahjulik kilpnäärme tööle.
Rauda vajatakse hemoglobiini ja punaste vereliblede funktsioneerimiseks, müoglobiini, samuti lihastes leiduva punase pigmendi ja teatud tähtsate ensüümide tootmiseks.
Allikad: nõges, kõrvits, oblikas, mustikad, moon, petersell, veri, halvaa, maks, nisukliid, õllepärm, kõrvitsaseemned, neerud, läätsed, kuivatatud paprika, oad, müsli.
Kroom teeb koostööd insuliiniga glükoosi ainevahetuses ja stimuleerib kõhunäärme beetarakke tootma rohkem insuliini.
Allikad: mais, aedoad, õllepärm, brokoli, sink, kalkuniliha, viinamarjamahl, koorikloomad.
Vask osaleb organismis leiduva raua muutmisel hemoglobiiniks. Aitab hoida luud, veresooned ja närvid terved ning immuunsüsteemi normaalselt funktsioneerivana.
Allikad: kõrvits, maks, vaarikad, kakao, koorikloomad, nisuterad, oad, pähklid, igasugused seemned, ploomid, vaarikad ja veisemaks.
Fluor on oluline hammaste ja luude moodustamisel.
Allikad: muna, tatar, mereannid, želatiin, joogivesi.
Naatrium on koos kaaliumiga tähtis element veres.
Allikad: rosinad, leib, spinat, küüslauk, peet, keedusool.
Tsink omab tähtsat rolli rakkude pooldumisel ja taastumisel.
Allikad: mustikad, kakao, veiseliha, salvei, lambaliha, austrid, sealiha, maks, muna, õllepärm, piim, oad, nisukliid, kõrvitsaseemned.
Katkend on pärit kirjastuselt Pilgrim ilmunud Adik Levini raamatust “Tervisenõuanded elukogenud arstilt”.
Meditsiiniteaduste doktor Adik Levin (17.08.1940) peatub selles raamatus teemadel, mille pärast ta on oma pika arstipraktika jooksul südant valutanud ning mis on tema elu ja ka isiklikku tervist oluliselt mõjutanud. Vastsündinute pediaatriasse tõi dr Levin murrangu mitte ainult Eestis, vaid kogu maailmas. 1979. aastal loodi Tallinna Lastehaiglas osakond, kus vastsündinud ja enneaegsed lapsed said olla ööpäevaringselt koos emaga. Sellest kasvas välja humaanse vastsündinute meditsiini filosoofia, mis on leidnud tunnustust üle maailma. 25-s Kanada, Austraalia ja Uus-Meremaa haiglas viidi läbi kolmeaastane uuring, mille tulemusena kinnitati meie lastehaiglas välja töötatud süsteem kuldseks standardiks tervele maailmale.
Adik Levini sulest on ilmunud üle 150 teadusartikli ja tosin raamatut. Ta on üks tsiteeritumaid Eesti pediaat¬reid maailmas. Ligi 20 aastat oli ta Tallinna Ülikooli õppejõud, aidates koolitada tulevasi sotsiaaltöötajaid. Teda on autasustatud Punase Risti I klassi teenetemärgiga ning ta on Tallinna teenetemärgi kavaler.
Pärnu poisist, kes veel keskkooli lõpuklassis ei teadnud, mida tähendab sõna “pediaater”, sai lõpuks armastatud lastearst, kes aastakümneid on võidelnud väikeste ilmakodanike ellujäämise ja õiguste eest. Pärast pensionile jäämist on dr Levin tegelenud toitumisteemade ja isikliku tervisega ning jaganud enda kogemusi raamatute ja artiklite kaudu.
