Ühel unustamatul pärastlõunal, kui kõndisin kevadise Rooma tänavatel – mida ma nii väga teha armastan -, põikasin Piazza del Popolo ääres asuvasse, kuid kergesti kahe silma vahele jäävasse muuseumi. Seda reklaamis väljas lihtne silt, mis teatas, et tegu on Leonardo da Vinci tööde näitusega. Laia haardega meister Leonardo tegutses nii arhitektuuri, maalikunsti, anatoomia, skulptuuri, inseneriteaduse kui ka aeronautika vallas. Selle ebatavaliselt loomingulise hinge tööviljakus oli selgelt midagi erilist. Nagu kirjutas tema kõige kuulsam biograaf Giorgio Vasari: “Mõnikord õnnistab imeväärne taevas ühtainust inimest üleloomulikul viisil kauniduse, nõtkuse ja andekusega sellises ohtruses, et tema iga tegu on jumalik, ja kõik, mida ta teeb, tuleb Jumalalt, mitte inimosavusest.”
Kui kõndisin mööda muuseumi ja vaatasin Leonardo poolt arendatud seadeldisi ja eri loomade sisemusest joonistatud skeeme ning uurisin – mitu tähelepanelikku tundi – oforte, märke ja sõnu tema piinliku täpsusega peetud isiklikes märkmikes, tabas mind üks rabav mõistmine: tema geniaalsus oli vähem geneetiline õnnistus ja rohkem iseõppimise tulemus. See oli ka pidevate, igapäevaste arengute tulemus. Ja tugeva distsipliini, pühendumuse ja määratu harjutamise tulemus.
Kõrgeima taseme kunstnikud, arhitektid, leidurid ja juhid pole kõigi oskustega sündinud. Nende meisterlikkus on päriselt nende endi loodud (ma olen andnud endast parima, kinnitades seda läbi terve raamatu, et see muutuks sinu vaikimisi usuks, kui sa raamatu lõpuks käest paned). See silmapaistev looja veetis ühe päeva teise järel, uurides haaratult (ja kirglikult) pealtnäha kõige väiksemaid teemakesi, mis aitaksid kaasa tajude täiustamisele ja oskuste optimeerimisele, kergitamaks hiljem tervet meie tsivilisatsiooni.
Leonardo õppis, kuidas krokodilli lõuad töötavad, milline on vasika platsenta ülesehitus ja rähni keele anatoomia, ning seda, kuidas kuuvalgus läbi karge talvetaeva kiirgab. Ta mõistis, et väljapaistev loominguline juhtimine nõuab hoolikat keskendumist, tööhobuse moodi pingutusi ja tavatut visadust. Mitte häid geene, kuulsat kooli ega õigeid ühiskondlikke sidemeid.
Leonardo kirjutas ühte märkmikku 730 suurte pingutustega kätte võidetud füüsilist arusaama vee voolamise kohta. Üks teine lehekülg ilmutas 169 täpset katset saavutada ringi kvadratuur. Ühel kritseldusel oli nimekiri 67 sõnast, mis tema avastuste kohaselt kirjeldavad voolavat vett.
Kui Leonardo töötas, tegi ta seda täiesti väsimatult. Samuti raiskas ta hulga aega, nagu teevad kõik loovad inimesed (see pole ressursi väärtarvitamine – see on sinu järgmiste ideede väljahaudumine). Tõelised professionaalid usaldavad oma loomulikke tööviljakuse rütme, vaheldades hämmastavat pingsust sügava taastumisega, et nende vilumus teeniks neid kogu elu, selle asemel et nad kiiresti ja heledalt läbi põleks.
Mida enam ma selle suurmeistri loomingu üle järele mõtlesin, seda rohkem see mind inspireeris. Mida rohkem ma selle suurmehe hämmastavat väljundit vaatlesin, seda selgemaks sai mulle see, et meie kõigi sees on imestusväärsed anded. Kui oma võimeid järeleandmatult arendada ja viimistleda, lubavad need ka meil luua töid, mida kogenematud silmad peaksid jumalikuks kingituseks.
Uurigem kuut igapäevast harjumust, mis tegid Leonardost sellise virtuoosi, kelleks teda tänapäeval peetakse.
Esimene harjumus: ta kirjutas asju üles
See, mille sa üles kirjutad, võimendub sinu vaimses selguses. Ja mõtteselgus viib meisterliku tööviljakuseni. Mitme märkmiku pidamine neil teemadel, milles sa kvaliteedi poole püüdled, on tõhus viis oma ideeloomet kõrgendada, inspiratsiooni tabada, kujutlusvõimet paberil tööle panna ja oma kasvavaid teadmisi jäädvustada.
Teine harjumus: ta väljendas loomulikku uudishimu
Ma ei unusta kunagi päeva, kui sõitsin oma erakordse tütrega tagasi koju mu venna juurest, kellel olime külas käinud. Mu tütar oli tollal viieaastane. Me sõitsime mööda maanteed, ta istus vaikselt autos tagaistmel ning vaatas üles sinise taeva poole. Pilverühma silmates ütles ta vaimustunult: “Vaata, isa – taevas on lõvi!” Lastena oleme oma kunstnikutunnetusega lähedases vahekorras. Kahjuks kaotavad liiga paljud meist mängulisi aastaid seljataha jättes loomuliku juurdepääsu sellele tunnetusele. Sest me muutume liiga tõsiseks. Ja täiskasvanuks. “Mul võttis neli aastat, et maalida nagu Raffael, aga terve elu, et maalida nagu laps,” märkis Pablo Picasso.
Kolmas harjumus: ta oli naeruväärselt kannatlik
Tarmukas kannatlikkus on üks kõiki maailmaklassi teostajaid ühendav omadus. “Püha õhtusöömaaega” maalides oli Leonardol tavaks istuda pikki ajavahemikke lõuendi ees ja lihtsalt maali vaadata – uurida teost tervikuna koos kõigi selle keerukate varjunditega. Siis tõusis ta püsti, tegi üheainsa pintslitõmbe ja kõndis minema. Mõnikord nädalaid järjest. Lõuna-Aafrika kunstnik Lionel Smit, üks kõige tähelepanuväärsemaid tänapäeva kunstnikke, teeb samamoodi. (Kui sul tekib kunagi võimalus mõni ta maal hankida, tee seda.)
Neljas harjumus: ta sulatas kokku mitu ala
Leonardo ühendas aeronautikateadmised kunstiarmastusega ja sukeldused inseneriteadustesse pühendumusega skulptuurile. Tema väidetav andekus oli tegelikult suuresti pingsa keskendumise ja paljudel huvialadel saavutatud äärmusliku uuenduslikkuse tulemus. Mitme alaga tegelemine aitab sul luua seoseid, mida vähesed teised üldse näha oskavad.
Viies harjumus: ta võttis aja maha
“Ülevate vaimuannetega mehed saavutavad mõnikord kõige rohkem siis, kui nad töötavad kõige vähem,” kirjutas Leonardo kunagi. Lubada endale aega unistamiseks, mängimiseks ja elu elamiseks – see oli tema hämmastava tööviljakuse valemi osa. Murdelised ja ajalugu tegevad arusaamad ilmuvad harva välja siis, kui sa kontorikuubikus kinni oled. Seega reisi, avasta, lõbutse ja puhka.
Kuues harjumus: ta jumaldas looduse ilu
Paljud meie tsivilisatsiooni tipploojad veedavad märkimisväärse aja looduses. Pikkadel jalutuskäikudel metsas. Pikki tunde väikestes mereäärsetes majakestes. Vaikseid õhtuid tähti vaadates. Ma vaatasin dokumentaalfilmi Kreeka laevandusmagnaadist Aristotélis Onásisest ja sain teada, et kui moekad külalised, keda Onásis oma jahil vastu võttis, voodisse läksid, jäi tema ise tekile, rüüpas konjakit ja lihtsalt vahtis taevasse, et töötada läbi probleeme ja laadida alla inspiratsiooni, mis tema äriimpeeriumi kasvataks. Looduses olemine on põline viis oma vaimu lõdvestada. Et oma suurejoonelisim nupukus voolama panna.
Muuseumi väljapääsule lähenedes ja tänava munakividel voogavat päikesevalgust vaadates märkasin ma järgnevat Leonardo da Vinci tsitaati, mida ma sinuga sooviksin jagada:
Ma armastan neid, kes suudavad hädas naeratada, kes suudavad hädast jõudu koguda ja selle üle mõtiskledes vapramaks saada. Väikeste vaimude komme on kahaneda, aga need, kelle süda on kindel ja kelle südametunnistus nende käitumise heaks kiidab, püüdlevad surmani oma põhimõtete poole.
Kaunis, kas pole?
Robin Sharma on üle kahekümne viie aasta koolitanud ärititaane, elukutselisi tippsportlasi ja meelelahutuskuningaid, kasutades selleks revolutsioonilist süsteemi, mis on aidanud neil supertähtedel kõige kõrgemad ambitsioonid igapäevasteks tulemusteks muuta.
Meistriteoses “Argipäeva kangelase käsiraamat” on Robin Sharma puhastanud oma meetoditest välja parimad põhimõtted, eeskirjad ja taktikad ning pannud need kokku väärtuslikuks teoseks. See on osalt plahvatusliku tööviljakuse käsiraamat, osalt maailmaklassi elu juhend ja osalt universaalne õpetus, kuidas kujuneda maailma kergitavaks spirituaalseks raskekaallaseks.
Selle täiesti ainulaadse raamatu lehekülgedel avastad sa:
■ siseringi teadmisi selle kohta, kuidas meie planeedi kõige loomingulisemad, viljakamad ja õitsvamad inimesed kujundavad välja parimaid harjumusi ning juhivad oma päevi ja elu
■ sinu energiat tõstvaid, elujõudu paisutavaid ja pikaealisust kasvatavaid võimsaid harjutusi, et sa enda kõrgeimaid vaimuandeid teostada saaksid
■ täpse kava tõelise, tulevasi põlvkondi valgustava tipptasemel meistritöö loomiseks
■ neuroteaduslikke võtteid, mis lubavad sul muundada probleemid võitudeks, hirmud energiaks ja minevikus saadud haavad argikangelaslikuks eluks
■ ebatavalisi (ja raskelt kätte võidetud) tarkusi selle kohta, kuidas enda elavust kasvatada, ülevat meelerahu viljeleda ja kauni eluni viivat hingelist vabadust austada
ROBIN SHARMA on ülemaailmselt tunnustatud inimesesõber, kes on üle veerandsaja aasta pühendunud sellele, et aidata inimestel nende loomulikke andeid teostada. Teda peetakse laialdaselt üheks maailma parimatest juhtimisalastest ekspertidest. Tema klientide seas on paljud USA saja tulusaima firma hulka kuuluvad ettevõtted, kuulsad miljardärid ja elukutselised sporditähed.
Osa selle raamatu tuludest läheb organisatsioonile The Robin Sharma Foundation for Children, mis aitab lastel paremat elu elada.
