Joogivee valmistamine kodus
Lihtne kodus valmistatav vesi: 2 liitri vee sisse panna ½ tl Himaalaja soola ja ½ tl 4 soola pulbrit või söögisoodat võikorallipulbrit. Sellist vett peaks iga täiskasvanud inimene jooma umbes 1,5 liitrit päevas, mis on pool keha tegelikust veevajadusest ööpäevas.
Meie kliimavööndis elav 70 kg kaaluv inimene peaks puhast, mineraaliderikast ja kergelt aluseliseks muudetud vett jooma 2,1 liitrit ehk 30 ml/ 1 kg kohta ööpäevas. Kui inimene ei väljuta ööpäevas 1-1,5 liitrit uriini, ei suuda keha puhastuda jääkidest ja ainevahetuse käigus veres ringlevatest orgaanilistest hapetest. NB! Üle 100 kilogrammi kaaluvad inimesed ei peaks järgima reeglit 30 ml/1 kg kohta, sest nende organid on rasvumise tõttu üle koormatud juba varasema vale elustiili tõttu.
Õige koguse ja koostisega vee tarbimisel hakkab janutunne tekkima umbes KOLMANDAST KUUST, mistõttu selle ajavahemiku jooksul tuleb vett lihtsalt teadlikult juua. Juua oleks mõistlik 100-200 ml korraga, jagades nii päevase veekoguse ühtlaselt, kuna neerud vajavad uriini tootmiseks ja ühtlase arteriaalse vererõhu hoidmiseks pidevalt tegevust.
Kasutada tuleks looduslikke soolasid, kus leidub rohkelt mineraale. Eestis on tuntud Himaalaja sool, kus väidetakse olevat üle 60 erineva mineraali. Kindlasti leidub hea varustusega poodides ka teisi kõrge mineraalsusega soolasid.
Vältida tuleks valget rafineeritud lauasoola (NaCl), mille kohta kehtib ka hoiatus, et sool on tervisele kahjulik.
- Kergelt mineraliseeritud ja aluseline vesi hoiab meie rakud tervena.
- Kui joome magedat vett, siis liigub vesi rakku, et soolasust tasakaalustada ja rakk lõhkeb, hävib. Janutunnet ei teki ja haiguste arenguks on pinnas soodne.
- Liiga soolase vee tarbimisel liigub vesi rakust välja, rakk tõmbub krimpsu ja hävib.
Neerud töötavad selleks, et neist läbi voolavast verest viia välja jääkained, reguleerida kudede soolasust ja pH tasakaalu. Vesilahuses vesinikioone (H+) moodustavad ained on happed ja aineid, mis vesilahuses vesinikioone seovad, nimetatakse alusteks. Happelisust väljendatakse pH-na. Tase 7 on neutraalne, 1 väga happeline ja 14 väga aluseline.
Vere pH-d hoiab organism stabiilselt aluselisena vahemikus 7,36-7,42, tehes selleks kogu aeg ränka tööd. Koevedelike pH on alati veidi happelisem, umbes 7,35, ja rakkudes oleva vedeliku pH veelgi happelisem, umbes 7,0. Veri annab iga ringi ajal (umbes 3 korda minutis) kudedesse energiarikkaid happeid ja võimalusel korjab need sealt tagasi. Rakkudesisene vedeliku pH hoitakse madalam, et ei toimuks raku hävingut juhul, kui kudede hapestumine on pikaajalisem.
Tihti küsitakse, kas me aluselist vett juues ei muuda keha liiga aluseliseks. Niisugune võimalus on ainult teoreetiline, sest meie toitained on orgaanilised happed, mitte alused. Probleem on ikka selles, et nende hapete täielikku põlemist takistavad vähene veetarbimine, palju stressi, ebapiisav füüsiline koormus ja vale toitumine. Nii kogunevad happed kudedesse, keskkond muutub, pH langeb ja organism käivitab immuunsüsteemi ründe, arendades põletikulisi protsesse, et tasakaal jälle korda teha.
Tursed on kroonilise veepuuduse tunnuseks! Organism blokeerib vee väljutamist neerude kaudu läbi erinevate hormoonide ja vesi peetub kudedes. Eesmärk on vere ja lümfi mahu hoidmine ning rakkude hävimise ärahoidmine. Tursete tekkimine tähendab, et vesi on vereringest väljas või on seda kehas vähe. Veri on paks, voolavus halb, tekib trombioht, vererõhk tõuseb, tekivad põletikulised haigused, mille hulka kuulub ka tasapisi arenev ateroskleroos. Lahendus on ikka üks- jooge vett!
Tuletan veelkord meelde – ka kõrgvererõhutõbi on kroonilise vee- ja mineraalipuuduse haigus. Vee ja soolade puudusest kõnelevad ka limaskestade sagedased põletikud – nohu, kuiv köha, allergiad, põiepõletikud, astma, bronhiit -, mida limaerituse, turse ja valu tõttu seostatakse pisikutega ning kiirustatakse ravima antibiootikumidega.
Kui juua vett vajalikus koguses, ei teki ka põletikulisi nahahaigusi: ekseeme, psoriaasi, aknet, atoopilist dermatiiti, naha seenhaigusi, leukoplaakiat. Nahk on siledam ja elastsem. Keharakkude veega täitumine võtab alati aega ning sõltub kehakaalust, mistõttu ei saa kunagi probleemidele lahendust peale ühekordset 1-2 klaasi vee joomist.
Katkend on pärit kirjastuselt Pilgrim ilmunud Riina Raudsiku raamatust “Eelmäng haigustele”.
