Ma avastasin – või teadvustasin, oleks ehk täpsem öelda – märgid enda jaoks ja vaimustusin neist kuskil 2000. aastate alguses, kui lugesin järjest “juhuslikke kokkusattumusi” väärtustavast taoismist, kuulsa Šveitsi psühholoogi Carl G. Jungi sünkroonsusteooriast ning Paulo Coelho võluvalt lihtsat ja geniaalset sümbolistlikku muinasjuttu “Alkeemik”. Neis kõigis on teadlik ja kohal olemisel ning “juhuste” ja “kokkusattumuste” märkamisel ja mõtestamisel oluline roll.
Müstilisena mõjuvaid kokkusattumusi juhtus mul muidugi aeg-ajalt varemgi, nagu küllap igaühel, aga siis ei osanud ma neid alati päriselt seletada. Tegelikult ei osanud ma seda ka pärast märkidest lugemist tükk aega ja juurdlesin, kes see ikkagi on, kes need mu teele on pannud, ja mida need tahavad mulle öelda. Ma ei võtnud seda liiga tõsiselt, rohkem nagu mängu – oletame, et need märgid tahavad mulle midagi öelda ja mind kuskile suunata, aga mida ja kuhu siis? Ja miks?
Veel kuskil 2010. aasta paiku, kui juba väga sageli juhtus seda, et nägin mõnel reklaamplakatil väga täpselt mu elusituatsiooni ja aktuaalsete küsimustega haakuvat sõnumit, mõtlesin, kuidas saab nii olla ja kas see keegi, kes neid mu teele saadab, on heatahtlik. Kas ta hoiatab või julgustab? Kuhu ta püüab mind juhtida ja kas sinna tasub minna? Lisaks suutsin nii mõnigi kord tõlgendada neid märke mitut moodi ja see ajas mind väga segadusse.
Selgus saabus mõni aasta hiljem, kui sain aru, et mina olen oma universumi looja, kes otsustab, mida üks või teine märk tähendab. Igal asjal on tähendus sel määral, mil määral me sellele tähendust omistame. Seega otsustasin, et ma tõlgendan märke enda jaoks kõige rõõmuküllasemal viisil.
Millalgi siis sain ka aru, et märkide kaudu räägib minuga mu süda ja armastust täis universum, püüdes aidata mul mõista mu südamesoove ning juhtida mind kõige minulikumale ja rõõmuküllasemale teele. Looma oma unelmate elu. Igal hetkel. See oli palju hiljem, juba selle raamatu käsikirja lihvimise ajal, kui ma sattusin lugema Adam Brady artiklit südame intelligentsusest ja selle sisemisest koherentsusest. Koherentnesüsteem on korrastatud ja efektiivne, seal saavutatakse minimaalse pingutusega maksimaalne tulemus, sest kõik osad teevad koostööd ja energiat ei lähe kaotsi. Kui südamerütmid muutuvad koherentseks, muutub ka südame elektromagnetväli ning saadab ravivaid ja korrastavaid laineid kogu süsteemi, sealhulgas ajusse. Südame koherentsust suurendavad väärtustamine ja tänutunne, vabadus hinnangutest ja andestamine.
Mida see minu jaoks ütles: süda näitab teed selliste lahendusteni, millest võidavad lõpuks kõik. Sest kõik on üks, me kõik oleme omavahel ühendatud. Aju ei suuda kõiki muutujaid haarata, ta otsustab minevikukogemuste põhjal, samas kui südamel on juurdepääs kogu maailma tarkusele ja armastusele. Aju ütleb, et siit sinna on pikk tee, süda näitab otseteed (või kõige ilusamat teed või kahte ühes). Maailmas, kus ollakse väga orienteeritud mõtlemisele ja tegemisele, tasub endale vahepeal meelde tuletada, et olemine ja tundmine toovad mõnikord oluliselt paremaid lahendusi, sealjuures väiksema pingutusega. Hoolimata sellest, et märkide tõlgendamine on väga isiklik teema ja igaühel on oma teekond, kus üks ja sama märk või sümbol võib tähendada täiesti erinevaid asju, otsustasin ma jagada oma lugusid, et inspireerida kõiki rohkem märkama igapäevaelu pisikesi imesid. Korraliku akadeemilise hariduse saanuna tean ma muidugi, et selleks, et midagi teaduslikult tõestada ja väita, ei piisa katsetustest iseendaga. Selles mõttes ei püüa see raamat midagi tõestada, vaid lihtsalt jagab minu kogemusi ja mängu ilu. Oluline on ehk ka ära märkida, et julgete ja mõnikord pealtnäha ebaratsionaalsete “usaldan elu” valikute juures (mis sageli esmapilgul tunduvad riskantsed, aga pärast tasuvad kuhjaga ära) võiks siiski igaks juhuks mõelda ka varuväljapääsude peale – mina olen seda ka teinud, sest ma usun, et hoia ennast, siis hoiab Sind ka universum.
Märgid on minu jaoks üks mänguline element, mis lisab igasse päeva rohkem värvi ja rõõmu. Sealjuures on see ka suurepärane järjest populaarsema mindfulness’i ehk kohaloleku, teadveloleku ja teadlikult elamise harjutus, mis aitab paremini märgata ja mõista enda sees toimuvat ning vajadusel suunda korrigeerida. Mindfulness’i ehk kohalolekut võib defineerida kui vaimset seisundit, mis saavutatakse, keskendudes täie tähelepanuga olevikuhetkele, märgates seejuures teadlikult oma mõtteid, tundeid ja (keha)aistinguid; seda peetakse kasulikuks tehnikaks, mis teeb õnnelikumaks, vähendab stressi, ärevust ja depressiooni, aitab vältida konflikte, paremini magada, soodustab iseenda paremat mõistmist ja rahuldust pakkuvamaid suhteid.
Mindfulness’iga seoses leidis professor Frank Bond oma raamatus “The Mindful and Effective Employee”, et juhtidel, kes läbisid meeleteadlikkuse koolituse, oli parem vaimne tervis ja nende finantstulemused olid koolitusele järgneva kaheksa kuu jooksul 17 miljonit naela suuremad võrreldes juhtidega, kes läbisid teistsuguse koolituse – teadlikult täie tähelepanuga oma elus kohal olemine ja südame kuulamine toob otsest kasu.
Kuidas märke lugeda
Märke lugeda on väga lihtne. Tegelikult isegi nii lihtne, et mõistus tõrgub seda kohe vastu võtmast. Võtmesõna on teadlikkus ja kohalolek. Ehkki nendest teemadest on terve suurepärase raamatu kirjutanud Eckhart Tolle (“Siin ja praegu: kohaloleku jõud”), piisab teadlikult kohal olemiseks tegelikult vaid sellest, kui hingata sügavalt sisse … ja siis välja. Ja siis seda korrata. Ja siis veel. Keskendudes sealjuures kogu oma keha tunnetamisele ja tühjendades pea mõtetest. Olles niiviisi tekitanud enda sisse vaikuse, võib esitada küsimuse või mõelda mingile valdkonnale, kus oleks vaja selgust või lahendust … ja siis jätkata teadlik ja kohal olemist, keskendudes jätkuvalt oma kehale, südamele ja sügavalt hingamisele.
Mõnikord tuleb vastus Su seest – tunde, lause, mälupildi, ideena. Mõnikord vaatab see vastu keskkonnas, kus oled – kiri seinal või reklaamplakatil, lause raamatus või ajakirjas. Mõnikord kuuled seda raadiost mõnest laulust. Mõnikord tegeleb sama teemaga parasjagu telerist tulev film.Ja mõnikord näed märki esimesena avaneva uue postitusena sotsiaalmeedias, reklaami või pealkirjana uudisvoos, kui vaikusest ära tüdined ja nutitelefoni haarad.
Ah jaa, ka seda raamatut – nagu iga raamatut – saab kasutada abivahendina: mõtle mingi teema või küsimuse peale, ava raamat suvaliselt kohalt ning vaata, kas seal kirjas olev lugu haakub kuidagi su teema või küsimusega. Läheneda tasub loominguliselt ja mänguliselt. Ja teadmisega, et kõik vastused ja kogu vajalik info on igal hetkel meie sees ja ümber olemas.
Mantrad, mille vaikselt endamisi kordamine ka toetab ja suunab lahendusi märkama:
– Ma olen tänulik, et märgid näitavad mulle minu jaoks parimat teed.
– Ma olen tänulik, et ma tean vastust.
– Ma olen tänulik, et ma tean, mida teha.
Autor: Triin Katariina Tammert
Katkend on pärit kirjastuse Pilgrim poolt välja antud Triin Katariina Tammerti raamatust “Küsi ja sulle antakse”.
Oled oodatud raamatu “Küsi ja sulle antakse” esitlusele teisipäeval, 5. juunil kell 17.30 Viru keskuse Rahva Raamatusse. Uuri lisa ja jaga sõpradega facebookis.
Meil kõigil on väiksemaid ja suuremaid soove ja unistusi ning mõnikord tundub tee nendeni pikk. Aga sageli on olemas otsetee või väga ilus ja rõõmuküllane tee või kaks ühes. Soovide sõnastamine ja teadvustamine on esimene samm. Usk nende täitumisse ja kohalolek, mindfulness, täie tähelepanuga olevikuhetkes olemine on järgmine. Ainult nii oleme päriselt avatud märkidele, mis juhatavad meid viimase ja kõige ihaldusväärsema sammu – soovide täitumise ja vastuvõtmise – juurde. See raamat sisaldab minu märgilugusid teel mu suurimate unistuste täitumise poole. Kohtumisi väikeste suunaviitadega ja nende mõjul astutud samme, mis on mul aidanud jõuda sellise igapäevaeluni, millest ma kunagi unistasin. Sellise eluni, kus ma olen õnnelik iga päev.
– Triin Katariina Tammert
