Kas me peaksime tänama eksistentsi kõige selle eest, mis meil on või peaksime me kurtma kõige selle üle, mida meil ei ole? Igaüks peab seda ise otsustama. Ta võib kurta või ta võib tänada, mitte keegi ei anna talle siin nõu. Kuid nende kahe suhtumise vahele jääb terve erinevuste maailm. Ning ükskõik, kuidas keegi suhtub, tal tuleb sellega elada. See, kes kaebleb, muutub iga päevaga üha kurvemaks ja kurvemaks. See, kes tänab, muutub iga päevaga üha rõõmsamaks ja rõõmsamaks. Ta on täis lootust ja rõõmu. Inimene, kes on täis lootust, saab teha pikki samme edasi, kuid see, kes on kaotanud lootuse, kõnnib tuldud teed tagasi isegi siis, kui astub sammhaaval edasi.
Seepärast ütlen ma teile, et te analüüsiksite omaenda olukorda, et aru saada, kuidas sellest lootusrikkalt edasi minna. Teine asi. Teil kõigil on võimalik kasvõi paar minutit ööpäevast käituda asjaoludest sõltumatult. Ka magamise ajal puhkame nendest. Kõik teie asjaolud ei oma mingit rolli, kui te magate. Te ei ole ei vaene ega rikas. Te ei ole ei kurb ega rõõmus. Uni on seisund, kus teie asjaolud teile ligi ei pääse.
Aga teil kõigil on võimalik ka teadlikult aeg maha võtta ja nende asjaoludega samastumine kasvõi mõneks minutiks lõpetada. Ning pidage meeles, see, kes suudab täie teadlikkusega vältida asjaoludega samastumist – vähemalt paariks hetkeks -, see teab saladust, kuidas neist igaveseks üle olla. Kui ta suudab kasvõi hetke asjaoludega mitte samastuda, siis saab ta teada, et inimteadvus võib asjaoludest igaveseks üle saada. Saabub öö ja järgneb hommik. Päike tõuseb ning hiljem saabub õhtu. See kõik toimub sinu ümber – sina ei olene nendest asjadest. Sel päeval, mil sa mõistad seda erinevust, sel päeval saad sa teadlikuks, et on olemas tõusud ja mõõnad, aastaajad tulevad ja lähevad, sel päeval saad sa teadlikuks, et „mina“ seisan sõltumatult selles eluvoolus, üksi ja eemal. Tuleb suvi, tuleb talv, tuleb vihm ja suvi tuleb taas. Mitte miski ei puutu minusse. Mitte miski ei suru maha minu vaimu. Mitte miski ei tule mu sisse mind muutma. Ma jään lihtsalt selleks, kes iganes ma olen, olukorrad tulevad ja need muutuvad. Sel päeval, mil sa seda kasvõi minutiks täielikult taipad – alates sellest päevast võib puutumatus jääda sinuga sinu elu lõpuni.
Seepärast tulebki sul arendada oskust jääda asjaoludest sõltumatuks, kasvõi natukesekski. Pole mõtet olukorra üle kurta. Meditatsioon tähendab ainult seda, et sa astud mõneks ajaks asjaoludest eemale. See on meditatsiooni mõte, astuda asjaoludest välja, hoida distantsi, tõusta kõrgemale ja vaadata asjaolusid kõrgemalt, justkui lendaksid lennukiga, vaadates puid ja põõsaid kõrgelt ülevalt.
Samal viisil saad sa meditatsiooni ajal siseneda tühjusesse. Samal viisil võib meditatsiooni abil eemale jätta oma tegemised, oma majapidamise ja oma perekonna. Sinu teadvus hakkab kerkima uues suunas. Siis sa mõistad, et asjaolud küll piiravad sind, kuid sa oled samas nendest alati eraldi, sõltumatu. Just nagu pilved katavad päikest, samal moel katavad asjaolud inimeste teadvust – kuid teadvus on alati asjaoludest üle. See asjaoludest sõltumatuse kogemus, eraldunud olemine, tuleb läbi meditatsiooni.
Ära süüdista asjaolusid, leia neist väljapääs. Selles maailmas ei ole ainsatki olukorda ega paika, kus ei oleks teerada jumalikkuseni. Võib-olla see teerada on pisut järsk, pisut konarlik. Võib-olla tekivad teel mõned kokkupõrked – miski läheb katki, toimub mingi heitlus -, kuid ei ole olemas ainsatki paika, kus sa ei saaks leida teerada jumalikkuse juurde.
Lõpetuseks tahaksin mainida, et inimesed, kes rändavad keerulisi teid, saavutavad oma eesmärgini jõudes erineva sisuga rahulolu. Nende rõõm on üpris erinevat laadi, nende saavutuseni jõudmise lugu, nende triumf, nende ime on hoopis erinevat laadi. Ära karda. On võimalik, et keerulist teerada rännates avastad värske veega allika. Kui kõnnid alati täis ootusi ja lootusi, siis oled määratud oma eesmärgini jõudma.
Allikas: Osho „Vaikus“, kirjastus Pilgrim
Vaata kirjastuse Pilgrim lehelt ka Osho raamatuid „Hingepalsam“ ja „Armastus, vabadus, üksindus“.
