On öeldud, et alkoholihaige perekond elab majas, mille elutoas on jõehobu, kelle olemasolu tuleb salata. Ometi ei saa hoiduda teda märkamast, ta täidab füüsiliselt elutoa ning on hirmutav, kirjutab Tommy Hellsten oma raamatus "Jõehobu elutoas". Ta on oma massiivsuses ligiolev ja seob suure osa pereliikmete jõuvarudest. Jõehobu olemasolu salgamine muudab olukorra veelgi komplitseeritumaks. Perekonnal õnnestub olukorraga kohaneda, sellega liituvad suured ümberkorraldused pereliikmete elus.
Perekonnas kujuneb välja kolm reeglit, millest kinnipidamine muutub kohustuslikuks: ära kõnele, ära tunne, ära usalda. Vaikimise abil jäetakse jõehobu rahule, temast ei kõnelda. Osa vaikimistest moodustab eesriiete ettevedamine.
