Kadri Luik oli armastatud blogija, kellel oli julgus mõelda ja ka julgus öelda. Esmaspäeval, 31. oktoobril ilmub tema viimane raamat "Julgus mõelda, julgus öelda 3", kus on kirjas ülipopulaarse blogia viimased julged mõtted ja soovid oma lugejatele, mida ta jõudis kirja panna ja kirjastajale ära saata enne oma ootamatut lahkumist tänavu 25. veebruaril. Alkeemia pakub mõtlemisainet Kadri armastuse- ja suheteteemalise looga tema peatselt ilmuvast raamatust.
Ma olen alati uskunud, et kui tundeid enam pole ja kirg on jahtunud, peaks igaüks oma teed minema. Ja siis ühel päeval taipasin, et armastus on tsükliline. See ei saa iialgi olla iga päev sama kuum ja mitte iga päev ei suuda sa teist samal moel ja sama intensiivsusega armastada. Kõik päevad meie elus on erinevad ja iga suhe kätkeb endas neid hetki, kus tajud, et polegi seitsmendas taevas. Aga see võib tulla ka Kuu seisust, see pole veel põhjus, et kodinad kokku korjata ja ajama panna.
Just täna taipasin, et absoluutselt igast suhtest võib asja saada, kui selleks on tahe ja kahepoolne soov. Isegi siis, kui ühele näib, et tunnetest pole midagi järel ja partneri puudutus tundub korraks vastumeelne, on võimalik kõik uuesti süttima panna. Armastus ei kao mitte kunagi ära, see on teie sees, ja kui olete enda sees otsustanud, et soovite teise inimesega koos olla, siis leiate ka võimaluse need tunded taas pinnale tuua ning isegi kirge on võimalik taas sütitada. Suhe muutub koormavaks, kui kõike hakatakse tegema kunstlikult või teeseldes. Kui sa ei tunne enam mitte midagi või ei taha teisega olla, siis nii tulebki öelda. See võib tunduda julm, kuid see on vabastav. Suhtes peab olema julgust tunnistada probleeme ja ebameeldivusi. Ainult nõnda on võimalik leida lahendusi. “Mulle ei paku seks enam midagi” on ilmselt kõige keerulisem asi, mida oma partnerile öelda. Ometigi tuleb seda teha, sest vastasel juhul toimubki kohustuslik akt, mida tegelikult ei naudi kumbki osapool ja lõpuks viib meelteseisundini, mis nüristab kogu sisemaailma.
Kui tahad oma suhet toimivana hoida, tuleb väga otse sõnastada, mida sa soovid ja ootad. Mul endal oli näiteks olukord, kus seks partneriga muutus mulle vastumeelseks. See oli minu jaoks piin, sest tajusin, et see on nagu harjumus, mida ei suuda maha jätta, aga mis tegelikult enam ammu midagi ei paku. Ühel hetkel julgesin seda tunnistada nii endale kui partnerile ja tuli välja, et ka mees ei nautinud. Tema oli pingutanud sellepärast, et oli arvanud, et mina vajan seksi. Ja kui me mõlemad olime tunnistanud, et antud hetkel pole seks see, mida me tegelikult vajame, ja saime täitma hakata prioriteetseid soove, tuli ka seksiisu tagasi.
Suhtes olles tuleb mitte arvata, vaid rääkida. Kui inimene ei taha restoranis talle ette toodud praadi süüa, siis on sel põhjus. Oletame, et selleks põhjuseks on tooreks jäänud liha. Sa võid selle liha sisse vägistada, üldse söömata jätta või teha ettekandjale märkuse, et liha pole küps. See, kui sa astud arvet maksmata minema, jätab väga nigelasse olukorda nii ettekandja, koka kui omaniku, sest midagi ei muutu paremaks ja sina ise jääd ka nälga. Võti seisneb ikka selles, et probleemidest tuleb õigel ajal rääkida.
Kõigi suhteprobleemide puhul on ainult üks küsimus – kas sa tahad seda toimima saada? See on inimese enda valik, kas ta soovib jääda igaveseks otsijaks või on valmis minema uuele tasemele. Üht inimest sügavuti armastada on märksa suurem kunst, kui mitut partnerit pealiskaudselt.
Minu vastuvõtul käib palju inimesi, kes on oma suhetega puntras ja kaaluvad, kas lüüa uks kinni või proovida veel. Enamikul on tugev mõistuse-südame konflikt. Ma küsin, kas ta läheks pimedas autoga sõitma, kui ei tea, kuhu minema peab ja lisaks ei põle autol tuled. Kas ta läheks ja vajutaks gaasi põhja? Enamikei teeks seda, sest see avantüür võiks lõppeda laibakotis. Sama on ka suhtes – ära rapsi, kui sinu sees on selgusetus ja sa ei tea ise ka, mida päriselt tahad, või kui sul pole piisavalt infot. Hirmu baasil tehtud otsused, kiiruga tehtud otsused, surve all tehtud otsused, ebapiisava info põhjal tehtud otsused ei ole kunagi õiged ning viivad tulevikuta suheteni.
Kui hinges on suur segadus ja teadmatus, siis tuleb aeg maha võtta. Ma sihilikult ei ütle, et siis tuleb kiirelt jalga lasta või partner dilemma ette seada, vaid ma rõhutan, et kaose keskel tuleb säilitada rahu ning anda endale ja partnerile aega. Kõik laheneb ise. Te ei võta ju pesumasinast pesu välja siis, kui tsentrifuug kõige lärmakamaid pöördeid teeb, et teada saada, kas roosad püksid määrisid valge T-särgi ära või mitte. Te ootate kannatlikult, kuni hullus on möödas, avate masina luugi ja vaatate tõele otsa. Ainult idioot hakkab tsentrifuugi ajal luuki kangutama. Kui seda siiski teha, võib päris kindel olla, et lisaks võimalikule rikutud pesule saab ka pesumasin rikutud.
Elu ongi nagu pesuprogramm – nätsutab, loputab, fuugib ja loksutab, aga lõpuks tuleb välja puhas pesu, kui te just ise sinna masinasse omavahel üldse mitte klappivaid esemeid kokku ei kuhjanud. Eksiminegi on inimlik ja oma vigadest õpib kõige paremini. Kuula oma südame häält, säilita kannatlikku meelt, usalda elu ja pea meeles – kõik siin ilmas juhtub põhjusega ja ükski tõde ei jää pinnale tulemata. Las aga pöörab ja keerab, tõde on lähedal!
Katkend pärineb kirjastus Pilgrim poolt välja antavast Kadri Luige raamatust “Julgus mõelda, julgus öelda 3”.
Kadri Luige viimane raamat “Julgus öelda, julgus mõelda 3”, ilmub esmaspäeval, 31. oktoobril. Raamatus on kirjas tema viimased julged mõtted ja soovid oma lugejatele, mida ta jõudis kirja panna ja kirjastajale ära saata enne oma ootamatut lahkumist tänavu 25. veebruaril.
Kõik Kadri Luige fännid ja lugejad on oodatud raamatu “Julgus öelda, julgus mõelda 3” esitlusele, mis toimub hingedepäeval, mis on ühtlasi ka Kadri Luige sünniaastapäev. Esitlus algab kell 18.00 Solarise Apollo raamatupoes ning seda juhib armastatud laulja Margus Vaher.
Kadri Luik (1987-2016) oli blogija, kelle postitusi veebipäevikus “Julgus mõelda, julgus öelda” jälgis tuhandeid inimesi. Kadri sulest ilmus tema eluajal kolm raamatut: “Must ja valge luik” (2013) kahasse Lauri Luigega, “Julgus mõelda, julgus öelda” (2013) ja “Julgus mõelda, julgus öelda 2” (2014) ning nüüd pärast siit ilmast lahkumist “Julgus mõelda, julgus öelda 3”. Selle viimase raamatu pühendas Kadri eeskätt suhetele: “Peamiselt meestele, kes on tulnud mind õpetama ning minu maailmapilti avardama. Meestele, kellega olen kõvasti vatti saanud, aga tänu kellele olen naisena kasvanud ja arenenud. Meestele, kes on toonud minu mustvalgesse maailma ohtralt värvi. Jagan teiega ka kaht reaalsetel sündmustel baseeruvat lugu.
Sa ei tunne minu valu halle varje ja piina tegelikku sügavust,sa ei tea, mida tähendab paluda kõigekõrgema halastust, et kasvõi mõnigi tund magada – rahus ja vaikuses, ilma pisteid tundmata.Sa ei tea minu kannatuste tagamaid ega isegi aima täit tõde.
Kui palju me tegelikult teame, mida meid ümbritsevad inimesed tunnevad, teavad või läbi elavad? Vahel näib, et elu on vaid meelepete, et elu ilu ja valu ongi vaid illusioon. Kuid mitte minu jaoks. Mina tunnengi valu, päris valu, seda valu, mis silmanurgad kibeda veega täidab, seda valu, mis vahel kogu maailma vihkama paneb. Minu jaoks pole elu ilu iialgi vaid roosa unelm. See ongi siiras rõõm tõusva päikese, sõõmu värske õhu ning võimaluse üle hommikul päriselt ärgata.”
Kadri Luik
