Väliste tegurite mõjul vallanduvad ärevushäired ja nende peatamine
Mõjutajaid, mis võivad vallandada ärevushäire, on mitmeid: teatud ravimid või narkootilised ained, sobimatu perekondlik või tööalane keskkond, arengud ühiskonnas või tutvusringkonnas. Me vaatleme neid mõjureid igaüht eraldi, sest tihti on mitu tegurit, mis mõjutavad üksteist vastastikku. Mida täpsemalt te teate, milline nendest mõjutustest teie puhul kõne alla tuleb, seda kergem on teil samm-sammult oma hirmudest vabaneda.
On olemas terve rida aineid, mis juba tõestatult võivad vallandada paanikahooge. Näiteks on nende seas ka antidepressante, mis pidavat paanikahooge tagasi hoidma, aga mis neid just esile kutsuvad. Ka niinimetatud neuroleptikumi, mida võetakse sisse skisofreenia puhul, loetakse võimalikuks hirmu- ja paanikatunde tekitajaks samuti nagu prohormooni türoksiin, mille juurde ma veel põhjalikumalt tagasi tulen.
Ravimitest tunduvalt sagedamini vallanduvad paanikahood uimastitest. Igat liiki uimasti teeb midagi meie ajuga, mis on ka ainsaks põhjuseks, miks me neid üldse pruugime. Näiteks alkoholist peavad paljud lugu selle rõõmsaks muutva ja lõõgastava, aga ka tuimestava ning ähmastava toime tõttu, mis sõltuvalt joodud hulgast mõjub igaühele erinevalt. Vastupidiselt laialt levinud arvamusele on alkohol pigem väga harva ka ärevushäirete tekitajaks, aga kõikide teiste uimastite puhul püsib äärmiselt kõrge tõenäosus, et nende pruukimisest tekivad varem või hiljem ka paanikahood. Eelkõige selline kannabinoid nagu HC, mida manustatakse just hašiši suitsetamisega, aga ka ecstasy ja kokaiin mängivad paanikahoogude tekkimises suurt rolli. Samuti on tõestatud, et nii maagilised seened, niinimetatud võluseened, kui ka uued sünteetilised uimastid, mis on tänaseks turu üle ujutanud, on otsesed ärevushäirete tekitajad.
Juhul kui mõne uimasti pruukimise järel vallandub 48 tunni jooksul paanikahoog, siis peaksite küll kohe sellest ainest näpud eemale hoidma. Nimelt on teie aju saanud sellest mitte üksnes oma kogemuse, vaid on selle ka neuronaalselt salvestanud. Iga järgnev kontakt selle uimastiga aktiveerib ja tugevdab sünapse veelgi ning seetõttu muutub üha tõenäolisemaks, et see ebameeldiv kogemus hakkab korduma.
Sama ettevaatlikud peaksite olema ravimite tarvitamisel, mille puhul teil tekib tunne, et need võiksid olla teie hirmuhoogude vallandajaks. Sellisel juhul rääkige kindlasti oma perearstiga, jagage temaga oma kahtlusi ja paluge tal kontrollida, kui kauaks te sellest ravimist võiksite loobuda või millised alternatiivsed ravimid võiksid kõne alla tulla.
Ükstapuha millised ained võisid olla hirmu ja paanika vallandajateks, on teie aju juba moodustanud selle psühhoaktiivse aine manustamisest mingi negatiivse seose. Need neuronaalsete seoste võrgustikud ei kao niisama lihtsalt vaid seeläbi, et te seda ainet enam ei pruugi. Sestap on nendest kahjulikest ainetest loobumise kõrval vajalik, nii kiiresti kui vähegi võimalik, kaotada ajust ka need võrgustikud. Aga otseselt ei ole see enam võimalik, see on võimalik vaid teatud kaudsel teel. Uued neuronaalsed teed tuleb nüüd aktiveerida mentaaltreeningu erivormi abil. Niipea kui need teed muutuvad tugevamaks, kui on algsed negatiivsed võrgustikud, hakkab aju eelistama uusi ja häid teid ning vanad halvad teed võivad järk-järgult laguneda.
Pääsemine võib olla alternatiivsetes ravimites
Inimestel, kes peavad kogu oma elu kilpnäärme alatalitluse tõttu türoksiini manustama, on kõrgenenud risk ärevushäirete tekkeks, kuid õnneks on olemas ka alternatiivseid ravimeid, mis selle riski minimeerivad. Mõnikord aitab üksnes sellest, et lisaks türoksiinile(T4) võtta ka teist tähtsat kilpnäärme hormooni trijoodtüroniini(T3). Sestap laske järgmisel kilpnäärmetalitluse kontrollil T4 kõrval tingimata ka T3 välja kirjutada, sest see on teie enesetunde jaoks sama tähtis kui standardselt välja kirjutatud T4.
Edasine võimalik käik paanikahoogude vältimiseks on sünteetiliselt toodetud kilpnäärmehormooni asendamine naturaalse sigadelt võetud kilpnäärmehormooniga. Mitmele minu patsientidest oli just selline vahetus edu võtmeks. Kuna sealt võetud naturaalsel kilpnäärmehormoonil on oluliselt laiem mõjupiirkond kui kunstlikult toodetud hormoonpreparaadil, siis võib olla medikamentide vahetusel lisaks paanikahoogudele kalduvuse vähenemise kõrval muidki märgatavaid eeliseid: nii mõnedki mu patsientidest räägivad paremast unest, kergemast kaalulangetamisest ja selgest meeleolumuutuste harvenemisest. Kahjuks on Saksamaal praegu vähe arste, kes on sellistele ravimiasendustele spetsialiseerunud ja lisaks kõigele võivad asendused olla ka kallima hinnaga. Aga igal juhul võimaldab see käik just Hashimoto-patsientidele kergemat ja hirmudevabamat elu. Minu abikaasa Daniela, kes elab ka ise juba aastaid Hashimoto diagnoosiga, on avanud veebilehekülje aadressil hilfe-bei-hashimoto.de.
Kaitsemehhanismid: iiveldus, kuumahood ja peapööritus
Inimkeha on lihtsalt ime. See kasutab ekstreemselt viimistletud kaitse- ja eelhoiatusmehhanisme ning paneb kogu eluaja tähele, et me ise endale kahju ei tekitaks. Kui me sööme valet asja või tarbime uimasteid, mida meie organism ei talu, siis reageerib see viivitamatult iivelduse, peapöörituse või kuumahoogudega. Me hakkame oksendama ja saame kõhulahtisuse, mis aitab meil kahjulikest ainetest vabaneda nii kiiresti kui vähegi võimalik. Olgugi et enamikul on kerge ette kujutada, et vale toitumine, ravimite kuritarvitamine või uimastite võtmine võib väga kiiresti vallandada keha vastureaktsiooni, on paljudel ikka veel raske uskuda, et psüühe üritab meid keha kaudu hoiatada täiesti sarnaste sümptomitega ka siis, kui oleme liiga kaua olnud valel tööl, vales suhtes või vales elukeskkonnas. Kusjuures biokeemilised protsessid on siin väga sarnased nendega, kui inimene on saanud mürgituse.
Ükstapuha, kas tekitame oma kehale kahju ravimite või uimastitega või kõhutunde häält eirates: mida suurem on oht, seda jõulisemalt üritab psüühe kõigi tema käsutuses olevate vahenditega sundida meid sellisest käitumisest loobuma. Neurotransmitterite ja hormoonide juhtimisel reageerime me igale ebatervele kehalisele või psüühilisele kontaktile sarnaste sümptomitega: iiveldus, maokrambid, ebamugava temperatuuri tunnetamine, peapööritus, valud, halb enesetunne ja südamekloppimine. Ainus vahe on selles, et psüühiliselt vallandunud hoiatustel on enamasti pehmem algus ja vaid nende korduval ignoreerimisel muutuvad need ägedamaks, samas kui ainetest põhjustatud alarmsignaalid on reeglina otsekohe selgelt äratuntavad.
Autor: Klaus Bernhardt
Allikas: Klaus Bernhardi “Paanikahäired ja nendest vabanemine”, kirjastus Pilgrim
Klaus Bernhadt: “Enamikust traumadest, neuroosidest, foobiatest ja paanikahoogudest on võimalik täielikult vabaneda vähem kui kümne teraapiaseansiga.” Hirmuekspert Klaus Bernhardt julgeb senised laialt levinud teraapiavormid, mis peaksid võitlema hirmu ja ärevuse vastu, kahtluse alla seada ning võtab kasutusele aju-uuringute viimased teadmised. Tulemus on jahmatav: tänu harjutustele ja tehnikatele vabaneb suur hulk tema patsientidest vaid mõne nädalaga hirmust hirmude ees. Bernhardt esitleb oma raamatus täiesti uut teraapiavormi, mis kasutab meie aju tööprotsesse selleks, et hirmudest ja paanikahoogudest võimalikult kiiresti vabaneda ja elada normaalset elu.
