Kevad ise ei hooli kalendrist ega tähetarkusest, vaid saabub omasoodu koos kõrgeneva päevakaare ja tema äratatud kevadmärkidega kord varem, kord hiljem.
Kevad tuleb igal aastal teisiti. Nelja aasta eest kattis kevadisel pööripäeval Maavalda paks lumevaip. Kolme aasta eest oli kiivitaja jaoks mätas juba paljas ning esimesed lõokesed, kuldnokad ja kiivitajad kohal. Üle-eelisel aastal kestis jäine ja lumine tali mahlakuuni. Tänavu oleme nautinud juba sooja kevadet, liblikalendu ning lõokese- ja kiivitaja rõõmsaid hääli.
Maakeeltes nimetatakse kevadist pööripäeva mitmeti: päevakäänd, päevakäänak, pööripääv, pööriba, pöörtuspäiv, pyeripääv, käärd. Õigupoolest päev täna ei pööragi. Päev pöörab kaks korda aastas – talvel jõulude ning suvel suurte päevade aegu. Täna on see päev, kui valget ja pimedat aega on ühepalju.
Erinevalt talvisest ja suvisest pööriajast pole kevadine ja sügisene pööripäev maarahva pärimuses kuigi olulised. Kevade saabumisest kõnelev pärimus jaotub eelnevate ja järgnevate tähtpäevade vahel. Kui otsida tingimata kevade algust tähistavat päeva, siis maarahval võiks selleks olla marjapunapäev (25.03).
Eisen vahendab erandliku teate Amblast, mille kohaselt keedeti juba kaks päeva enne kevadist pööripäeva Uku peo jaoks söögid-joogid valmis ja kanti aita suurele lauale ukuvaka ümber.
Kevadine ja sügisene pööripäev on n.ö poolpööripäevad, mis aitavad eeskätt ennustada eeloleva aasta ilmasid.
Haljalas on öeldud, et tuul teeb pööripäeval pesa. Üldiselt usutakse, et kust kandist puhub tuul pööripäeval, sealt puhub ta terve kevade. Samuti tähendab külmast või kõvast kaarest puhuv tuul külma kevadet ja vilu suve, soojast või vesikaarest puhuv tuul aga sooja.
Saardes on arvatud, et pööripäevale eelnevad sajud tähendavad kehva põllusaaki, pööripäevajärgsed sajud seevastu head. Randlased ennustavad aga pööripäeva tuule järgi kalasaaki.
Allikas: Maavald.ee
