Vahel me võitleme iseendaga, eriti kui hakkame kaitsma enda piire, üritame muuta suhtlemist vanematega või lähedastega, tahame väljuda päästja ja ohvrirollist. Ego aga ei välju nii kiiresti kui me sooviksime oma harjumuslikust rollist. Meil on ettekujutus, millised peavad olema suhted lähedaste inimestega. Tekib süütunne, kui Sa hakka esikohale asetama ja valima ennast. Sa pole enam vastavuses teiste ootustega, Sa pole vastavuses nende ettekujutusega suhetest ja sellega muutud nö halvaks tütreks, pojaks, õeks, vennaks.
Kui Sa oled otsustanud kohe mitte tore võtta kui järjekordselt helistab ema, kui Sa ei taha oma sugulastega enam arutada kellegi lähedase inimese elu üle, kui sa enam ei taha olla kellegi päästja ja keeldud ennast ohverdamast, kui Sa kohe ei jookse aitama, siis see ei tee sinust halba inimest.
Võimalik, et Sinus mõneks ajaks säilib tunne, et see, mida Sa teed ja kuidas Sa käitud on halb! Sinu lähedased inimesed suhtlemisel Sinuga kindlasti ka kinnitavad ja peegeldavad, et jah, oledki halb inimene. Teadvusta, et mitte keegi ei saa Sind väljastpoolt kahjustada, kui Sa sisemiselt ei kahjusta iseennast. Kui sa kannad endas uskumust, et Sa käitud halvasti oma sugulaste või lähedaste suhtes, siis Sa ise lood enda sees kaitsetuse tunnet. Mõista, et ülemineku perioodil, kui Sa alles õpid ennast valima ja kehtestama enda piire, siis Sind võibki esialgu saata süütunne. Sest me oleme pikka aega lubanud teistel istuda oma kaela peal.
Alles praegu me hakkame mõistma, et inimesest, kes istub teise kaelas, kasvab parasiit, aga me ikka üritame teda päästa ja haletseda. Sellel hetkel kui Sa ei vasta naabri negatiivsusele või kohe ei vasta sugulase telefonikõnele, mõista, et see mida teed ei ole vale. See on vajalik. Võib olla tänu sellele nad hakkavad mõtlema, mida teevad.
Alusta sellest, et andestad endale, et Sa tahad väljuda oma aja ära elanud rollidest, et sa enam ei soovi olla endaga rahulolematu või ebapiisav. Teiseks mõista, et Sinu sugulased ja lähedased osalevad koos Sinuga etenduses ja samuti mängivad rolle. Pööra tähelepanu kõigepealt iseendale. Võib olla Sinu sugulased on ise väsinud mängimast rolle, milles nad teistesse halvasti suhtuvad ja puudulikult suhtlevad. Ära osale selles. Lase lahti ja anna vabadust!
Kui Sa ei soovi, et näiteks Sinu ema arutaks teistega sinu elu ja räägiks teistele, mida oled saavutanud või kui halb tütar Sa oled, siis ära jaga temaga enda elu detaile. Vanadel inimeste on harjumus suhelda teineteisega ja arutada teiste elude üle. Vahest ka noored emad arutavad omavahel mänguväljakutel või foorumites oma laste asju ja sellega jagavad laiali enda ja oma lapse energiat.
Kui Sa ei räägi oma elust oma sugulastele, siis jah, võib olla muutud „halvaks lapseks“. Sa võid muutuda „halvaks inimeseks“, kui ei allu nende ootustele ja nende ettekujutustele, kuidas Sina pead elama ja käituma, aga luba nendel teha oma valikud ise, siis Sa ei peta ennast. Kui Sa käid abistamas oma vanemad, parem räägi nendega neutraalsetel teemadel.
Paljud naised tahavad olla oma meestele, elukaaslastele, abikaasadele „head tüdrukud“ ja arvavad, et nii saavad armastust. Miks tekib vajadus olla „hea tüdruk“ oma abikaasale, naabrile, ülemusele, oma mehe emale? See tuleb sisemisest tundest, et „Ma pole piisav“ ja „ ma pole selline nagu oleks vaja“. Naine jääb ootama, et keegi väljastpoolt kinnitab, et „jah, sa oled hea“.
Kust tekib tunne, et Sa oled hea, imeline, tore ja piisav? See tekib siis, kui Sa õpid ennast armastama ja väärtustama. See tekib, kui Sa hoolitsed enda eest ja pöörad endale tähelepanu. Kui leiad endale aega, valid ennast ja väärtustad. Just sellistest väikestest asjadest tekkib sisemine tunne, et Sa oled selline nagu oled ja et see meeldib sulle.
Küsi enda käest:
Kas ma olen naine, kes vajab oma mehe käest heakskiitu?
Kas Sa oled see, kes on mugav oma sõbrannadele, sugulastele, naabritele?
Kas oled see, kelle kaela sugulased või naabrid võivad valada oma negatiivsust ja probleeme?
Kas Sa oled see inimene, kes õpib armastama ennast?
Kas oled see inimene, kes oskab ennast väärtustada?
Kas ha hindad oma sisemist seisundit?
Allikas: Alexis Varnumi Facebooki leht
Vaata Alexis Varnumi raamatute „Uus reaalsus„ ja „Armastus ja suhted uues reaalsuses“ kohta kirjastuse Pilgrim kodulehelt.
