Antibiootikumidega on aga selline lugu, et jah, need vähendavad nahal küll bakterite hulka, kuid seda ülesannet täites tapavad nad oma teel kõik bakterid – koos halbadega ka head. Akne sümptomid küll leevenevad rohuvõtmise ajaks, kuid “vastutasuks” organism tervikuna nõrgeneb. Hästi toimiv soolestiku mikrofloora on meie immuunsuse tala, sellega ei maksaks kergekäeliselt jamada. Ma ei väida, et kõik akneravimid on läbinisti halvad ja et kõik naturaalne toimib nagu võluväel. Samas ei arva ma ka seda, et aknest lahtisaamiseks tuleb sellele peale visata kõikvõimalikke happeid, antibiootikume ja kõike muud, mida meie ravimikapis leidub. Enne akneravimite raskekahurväe poole pöördumist soovitan sul ära proovida need lihtsad hooldusvõtted, mis aitasid mind rohkem kui kõik aastate jooksul kasutatud akneravimid ühtekokku.
Minu soovitused
1. Varusta nahka linoolhappega!
Teadlased on leidnud, et kurja juur pole mitte üksnes rasu hulk, vaid rolli mängib ka selle koostis. Aknelise naha rasus pole vajalikul määral linoolhapet ning selle kompenseerimiseks toodab nahk rohkem oleiinhapet. Ilma naha kaitsefunktsioonides osaleva ja põletikuvastase linoolhappeta on rasu tihkem ja kleepuvam ning see viib kiiresti pooride ummistumise ja põletike tekkeni. Kõige enam linoolhapet leiad kanepiõlis, kuningakepiõlis, viinamarjaseemneõlis, kibuvitsamarjaseemneõlis ja värvohakaõlis. Näiteks võid proovida nahka puhastada kanepiõliga või kasuta kanepiõli sisaldavat niisutuskreemi. Katsetega on kindlaks tehtud, et linoolhappe nahale kandmine aitab vähendada ummistunud poore tervelt 25% juba pärast paarinädalast kasutamist.
2. Ära kuivata nahka
See, et rasust nahka tuleb “ravida” kuivatamisega, on müüt – kahjuks paljud aknetooted või -ravimid just seda teevad. Tegelikult kuiv nahk hoopis soodustab põletike teket, sest naha kaitsebarjäär on kahjustunud. Samuti paneb naha pindmine kuivus täisvõimsusel tööle rasunäärmed, mille tulemuseks on veelgi problemaatilisem nahk. Seega, kui tunned, et nahk kuivab, tegele esmalt sellega, et tood niiskuse nahasse tagasi – tihti kaovad siis ka vistrikud. Et nahka optimaalselt niisutada, kanna pärast õrna näopuhastust nahale otsekohe midagi sellist, mis niiskust siduda mõistab. Näiteks aaloegeeli. Kõige etem on kasutada ehtsast aaloetaimest pigistatud mahla, kuid selle puudumisel vali toode, mis oleks võimalikult naturaalne. Lisaks niisutamisele on aaloel suurepärased rahustavad ja põletikuvastased omadused.
Järgmise sammuna on väga oluline niiskus nahasse lukustada. Selleks sobib nahaõli või niisutav kreem, kuid jälgi, et viimane oleks võimalikult mahe ega sisaldaks poore ummistavaid koostisaineid (silikoone, mineraalõlisid jne). Õlide puhul on niiskusvaesele nahale kõige paremad need, milles linool- ja oleiinhape on omavahel tasakaalus, näiteks jojoobiõli, päevalilleseemne- või argaaniaõli.
3. Austa naha mikrobioomi
Oleme harjunud mõtlema, et aknest lahtisaamiseks tuleb plats bakteritest puhtaks lüüa. Nii kipume nahka liigselt pesema ja koorima või kasutame üle näo kangetoimelisi vahendeid, mis ei hävita üksnes baktereid, vaid ka naha kaitsebarjääri. Tegelikult võõrustab meie nahk tervet müriaadi baktereid, mis kõik töötavad ühtse meeskonnana meie naha heaks, mitte selle kahjuks! Jah, nende hulgas ka aknebakter Propionibacterium acnes – viimane hakkab probleeme tekitama vaid juhul, kui leiab endale õhuta ruumi ehk ummistunud poori, kus paljuneda.
4. Väldi pooride ummistumist
Ütle ei karedatele koorijatele ja kangetele hapetele. Happed (AHA-happed, piimhape, salitsüülhape jne) tulevad nahale kasuks küll, kuid võti on õrnus – ära kunagi lajata nahale kangeimat toodet, mille poest leiad! Rasusele nahale on parim salitsüülhape, kuna see suudab lahustada pooridesse kogunenud rasu ja surnud naharakke, aknebakterite lemmiktoitu. Salitsüülhape ka rahustab stressis ja ärritunud nahka ning vähendab punetust. Vali kõigepealt üks salitsüülhapet sisaldav toode, mitte ära hakka paugupealt kasutama tervet sarja. Ehk et kui su toonikus juba on salitsüülhapet, siis ära kasuta sama toimeainega niisutuskreemi. Las nahk harjub!
5. Hoia nahale omast happetasakaalu
Tervisest pakatavat nahka katab imeõhuke kaitsekile, mida võib hellitavalt kutsuda ka naha happemantliks. Miks happe? Sest see kaitsekile peab parimaks toimimiseks olema kergelt happeline (pH 4,5-5,5). Kui naha pH on rikutud (nagu see on akne korral), ei suuda nahk end kaitsta keskkonnamõjude, haigust tekitavate bakterite sissetungi ega paljunemise eest. Siis muutub nahk kuivaks ning ärritunuks. Niisiis on ülioluline, et sa seda kaitsvat happemantlit ei kahjustaks. Minu vanaema ütles ikka, et tõeline ilu algab seebist ja veest. Kogu austuse juures oli see siiski vale soovitus, sest seebi pH jääb vahemikku 8-12, mis hävitab happemantli ühe hoobiga. Sama teevad puhastustoodetes tihti kasutatav naatriumlaurüülsulfaat (sodium lauryl sulfate – SLS), teatud alkoholid, parfüümained, sooda jne.
6. Astu üks samm korraga
Inimloomus on juba selline, et kui midagi toimib, tahame seda kasutada veel rohkem, lootuses saada veelgi paremaid tulemusi. Ja siis oleme üllatunud, miks meie nahk näeb hoolimata ohtrast tähelepanust veel hullem välja. Ausalt, vähem on parem. Alusta tasapisi, samm-sammult ja leebelt, sest muidu võid naha veel enam närvi ajada. Aknenahk on niigi stressis ja tasakaalust väljas.
7. Väldi stressi
Jah, ma tean, et seda on kergem öelda kui teha. Mul on meeles need hommikud, kus juba esimene pilk peeglisse võis rikkuda terve päeva. Aga kui aknest saab meie kõigi mõtete sisu või kui paneme kogu enesekindluse ja -armastuse sõltuma sellest, kuidas meie nahk välja näeb, muutub naha kordasaamine raskemaks, sest stress on üks salakavalamaid akneõhutajaid. Ära anna oma aknele sellist väge, tüdruk! Liigne stress mõjutab hormoone, mis mängivad akne tekkes peaosa, ning kahjustab seedekulglat, kus asub immuunsüsteemi peakorter. Kui soolestik on kahjustunud, pääsevad läbi sealse õrna kaitsekihi organismi haigust tekitavad võõrkehad, seedimata toiduosakesed jne, mille vastu immuunsüsteem peab pidevalt võitlema. Kuna organism on üks suur tervik, mõjutab see kõik ka nahka.
8. Vaata üle toidulaud
Paljud korrutavad, et aknel ja toidul pole seost – või noh, et seda seost pole teaduslikult tõestatud. Mulle isiklikult pole neid teaduslikke tõestusi vajagi, ma olen ise seda seost kogenud. Akne puhul võib kasuks tulla piimatoodete, rafineeritud süsivesikute ja kiirete suhkrute vältimine, kuna need õhutavad kehas põletikulisi protsesse. Ma ei ütle, et olen ise kõige kolme mittetarbimises maailmameister, kuid ma püüan küll. See erinevus, mida ma näen oma nahal võrreldes ajaga, mil ma kilode viisi jogurteid ja kohukesi sisse vitsutasin, on ignoreerimiseks lihtsalt liiga drastiline.
Allikas: Agnes Kajander “Tüdruk, sina oled ilus”, kirjastus Pilgrim
