Unenägude sisu lugemine ja talletamine on pikka aega kuulunud vaid ulmekirjandusse. Viimasel kümnendil masinõppe vallas toimunud arengud on aga toonud võimaluse ajuaktiivsuse põhjal suhteliselt täpselt ennustada, mida katsealune parasjagu näeb.
Jaapani teadlased demonstreerivad ajakirjas Science ilmunud töös, et une ajal fMRI’ga lindistatud ajuaktiivsuse põhjal on vähemalt teatud unenägude sisu korral võimalik juhusest märgatavalt paremini ennustada, mida katsealune unes näeb.
Une ajal on ajuaktiivsuse lahti mõtestamiseks vajalikke uuringuid keerukam läbi viia. Selleks peamiselt kasutatav magnetresonantstomograaf raskendab selle tekitatava lärmi tõttu katsealuste uinumist. Lisaks hakkavad inimesed unenägusid nägema harilikult alles 90 minutit pärast magama heitmist, muutes andmete kogumise aeganõudvaks. Jaapani teadlased otsustasid taolistest eksperimendiga seotud raskustest mööda hiilida, jälgides kolme katsealuse ajuaktiivsust enne nende sügavamasse unne langemist. Vahestaadiumile on omased kerged ‘värelused’ EEG signaalis, mis viitavad hallutsinatsioonide nägemisele.
Taolistel hetkedel ajasid teadlased katsealused üles ning palusid kirjeldada, mida nad konkreetselt nägid. Nõnda kogusid nad kümne päeva vältel kolmetunniste sessioonide käigus igalt katsealuselt pea 200 taolist raportit. Seejärel eraldas Yukiyasu Kamitani juhitud töörühm kirjeldustest korduvad elemendid ning jagas need kahekümnesse kategooriasse. Unenägude sisusid lugeva programmi treenimiseks palusid nad järgmiseks katsealustel vaadata kategooriasse kuuluvate objektide pilte ärkveloleku ajal.
Viimane võimaldas programmil seostada igale katsealusele ainuomased ajuaktiivsuse mustrid konkreetsete objektide ja kategooriatega. Programmi piisavalt treeninuna lasid teadlased sellel analüüsida teisel hallutsinatsioonide raporteerimissessioonil kogutud ajuaktiivuse mustreid. Keskmiselt suutis see lindistatud aktiivsuse katsealuse poolt kirjeldatud elementidega kokku viia 60%’l juhtudest, teatud elementide eristamise täpsus küündis isegi 70%’ni. Viimane tõestab, et unenägude sisu on aju jaoks tõenäoliselt täpselt sama reaalne, kui ärkvel olles kogetu.
Siiski nendivad uurimuse kriitikud, et vaadeldud unestaadiumis kogetu ajal ei pruugi aju füsioloogia olla identne REM-unes ilmnevate unenägude ajal selles valitsevaga. Küsimusse selguse toomine nõuab edasisi uuringuid. Siiski annab uurimus lootust, et tulevikus on võimalik unenägude sisu ajuaktiivsuse põhjal rekonstrueerida isegi täpsemalt, kui hommikul katsealuste kirjelduste alusel.
Töörühma uurimus ilmus ajakirjas Science.
Toimetas Jaan-Juhan Oidermaa
Allikas: teadus.err.ee
