Afrodisiakumiteks on läbi ajaloo peetud aineid, mis kütavad kirge ja tekitavad suguiha. Kaunilt kõlav nimetus on pärit Kreeka jumalanna Aphrodite nimest, kelle võimuses olid armastus ja kirg, ilu ning seksuaalsus. Aphrodite oli sedavõrd oluline jumalanna, et tema auks peeti festivali Aphrodisiac, kus nauditi kõikvõimalikke vaimseid ja ihulisi, maiseid ning jumalikke meeliülendavaid rituaale.
Mõned afrodisiakumid on oma kuulsuse teeninud seksuaalseid mõtteid tekitava välimuse tõttu, näiteks austrid ja viigimarjad, banaanid ja sparglid, avokaadod ja munad: kui toiduaine näeb välja nagu suguorgan, siis peab see ju oma “teisikule” mõju avaldama. Teised jälle seetõttu, kuidas nendes sisalduvad ained meie kehakeemiat mõjutavad. Olulisimad erutuse suurendajad on siiski aistingud – see, mida näeme, kuuleme, tunneme, maitseme ja selle tulemusena mõtleme.
