Mark Hatzer oli juba peaaegu leppimas, et kaotab juba teise vanema, kui tema ema seisund muutus nii hulluks, et naine tuli panna haiglasse. Ema Sylvia oli kaotanud oma mälu ning osaliselt ka mõistuse – kord helistas ta isegi politseisse, süüdistades ühte oma hooldajatest inimröövis. Mark ja Sylvia otsustasid, et ravimitest üksi ei ole piisa ning hakkasid koos dieeti pidama. Nad tuhnisid läbi uuringuid, mis näitasid, et dementsusenähud on palju madalamad vahemeremaades ning võtsid üle hulgaliselt nende riikide toitumisharjumusi.
Naise menüüsse lülitati üks hetk rohkelt tervisetoite, sealhulgas mustikaid ning kreeka pähkleid, ning see mõjutas Sylvia olukorda nii drastiliselt, et nüüd jagab neidsamu retsepte ka Alzheimeri Ühing.
Sylvia hakkas tarbima tervislikke toite, mille hulka kuulusid näiteks brokkoli, lehtkapsas, spinat, päevalilleseemned, roheline tee, maguskartul ning isegi kõrge kakaosisaldusega tume šokolaad. Kõik need toidud on teada-tuntud abimehed aju tervise säilitamisel.
Mark, kes oli juba kaotanud nii isa kui venna, ütles: “Kui mu ema oli haiglas, arvas ta, et tegemist on hotelliga, kuid paraku kõige nigelamaga, kus ta elades viibinud oli. Ta ei tundnud mind ära ja helistas politseisse, arvates, et ta on röövitud. Sellest ajast saadik, kui mu isa ja vend ära surid, oleme me emaga olnud ääretult lähedased. Ainult meie kaks. Ja see, et ta nüüd mind ära ei tundnud, oli vaimselt laastav. Me olime tandem, käisime igal pool koos ja ma ei ole ennast eales tundnud suuremat üksindust, sest mul ei olnud muud perekonda, kelle poole pöörduda.”
Mark rääkis, kui emale haiglas ravimeid kirjutati, otsustasid nad proovida alternatiivset raviviisi. Mark teadis, et teatud riikides on Alzheimer praktiliselt tundmatu haigus just tänu inimeste toitumisharjumustele. Kõik teavad, et sinna menüüsse kuulub kala, aga lisaks veel mustikad, maasikad, Brasiilia pähklid ja Kreeka pähklid. Viimased meenutavalt väidetavalt kuju poolest aju just seetõttu, et anda märku, mille jaoks nad kõige kasulikumad on. Lisaks tegid ema ja poeg koos teatud kognitiivseid harjutusi. Mark rääkis, et emaga toimunud muutus ei olnud mingi ime, mis juhtus üle öö. Võttis paar kuud enne kui ta hakkas mäletama näiteks sünnipäevasid ning meenutas taas seda inimest, kes ta varem oli, näis erksam ning maailmast rohkem haaratud.
“Inimesed arvavad, et kui sa juba kord diagnoosi saad, on sellega su elu läbi. Muidugi on halvemaid ja paremaid päevi, kuid see ei pea tingimata olema lõpp. 82-aastase naise kohta läheb mu emal praegu väga hästi ja ta näeb isegi 10 aastat noorem välja! Temaga kohtudes ei ole kuidagi võimalik välja lugeda kõike seda, mida ta üle on elanud, sest seda ei reeda miski tema olemuses. Varem oli tal vaja abi kõikides toimingutes, kuid nüüd on see täielikult muutumas. Me elame küll kõrgema eani, kuid mitte tingimata tervislikumalt,” märkis Mark.
Alzheimeri tõbi esineb palju sagedamini varajases eas inimeste seas (50ndad ja 60ndad) juhul kui nad on näiteks igapäevases elus alumiiniumiga rohkem kokku puutunud.
Tema kõige hiljutisem uuring, mis avaldati 2016. aasta detsembris, on üks paljudest, mis ta koos oma meeskonnaga on sellel teemal on aastate jooksul läbi viinud. Sellegipoolest peetakse viimast uuringut kõige kõnekamaks, sest see on esmakordne, kui teadlased on mõõtnud alumiiniumisisaldust nende inimeste ajukoes, kellel on perekondlik Alzheimer (haigust peetakse perekondlikuks kui Alzheimer on kahel või enamal inimesel ühes perekonnas).
Selle uuringu kohaselt oli kõige kõrgem inimeste ajust leitud alumiiniumisisaldus nende inimeste ajukoes, kes surid perekondliku haiguse tagajärjel. Nende alumiiniumitase oli sarnane nende inimeste omaga, kes surid neerudialüüsi ajal saadud alumiiniumist tekkinud ajukahjustuse tagajärjel. Ta selgitas, et perekondliku Alzheimeri varajase vormi puhul ilmuvad esimesed sümptomid juba 30- ja 40-aastaste seas. See on küll ääretult haruldane, ehk vaid 2-3% kõigist Alzheimeri juhtumitest, ja selle haiguse juured asuvad geneetilistes mutatsioonides, mida seostatakse beeta-amüloid proteiiniga. See on valk, mida on seostatud igat tüüpi Alzheimeri esinemisega, kuid perekondliku vormi põdejad toodava beeta-amüloidi rohkem ja neil esineb sümptomeid palju varasemas elus.
Allikas: Toida oma aju: millised on need toidud ja joogid, mis parandavad mälu ja turgutavad aju
Päevane uinak aitab parandada mälu ja suurendada loovust
Ruttu liikuma! Liigne istumine röövib mälu!
Kipud unustama? Siin on sulle 11 suurpärast nippi hajameelsuse vastu
Miks on oluline pähkleid ja seemneid enne söömist leotada?
