6 põhjust, miks veganlus võiks olla lahendus globaalsele keskkonnakriisile

Veganism ühiskondliku liikumisena on täna ilmselt poliitilisem kui kunagi varem, kirjutab Loomuse liige ja keskkonnaeetik Mattias Turovski ajakirjas Vegan. Tõsi, 60ndatel ja 70ndatel, kui ärkas Lääne keskkonnaaktivism, sattus taimse toidu eelistamine keskkonnaaktivistide eestvedamisel samuti suure tähelepanu alla. Ent erinevalt tänasest ei olnud inimkonnal toona keskkonnakriisist nii selget arusaama. Polnud suuremahulisi akadeemilisi uuringuid, mis viitaksid keskkonnaolukorra äkilisele halvenemisele ning selle seotusele loomatööstuse tegevusega. Kui möödunud sajandi teisel poolel ärganud liikumist võis pidada antiestablishment-stiilis ühiskondlikuks protestiks, on veganluse kui poliitilise ideoloogia taga täna akadeemiline tõsiseltvõetavus, üha kasvav majanduslik potentsiaal ja ülemaailmset keskkonnaprobleemistikku arvestades kisendav vajadus, vahendab Loomus.ee.

1. Taimekasvatus on seni efektiivseim viis toota toitu

Põhjus selleks on lihtne – taimed ei jookse eest ära. Erinevalt loomadest, kes kõik on konsumendid ehk toiduahelates primaarse produktsiooni tarbijad, on taimed produtsendid. Nad seovad mullast mineraale ja vee ning päikeseenergia koostoimel sünteesivad need loomadele kättesaadavateks kaloriteks.

Taimed on energiat mateeriaks muundamise mõttes efektiivseimad elusolendid planeedil. Seened on tublil teisel kohal. Loomadel aga on mateeria kasvatamiseks möödapääsmatult vaja energiat, mille taimed juba on biomassiks sidunud. Kuitahes ökonoomseks loomade kasvatamist intensiivsete tööstuslike tehnoloogiatega ka ajada ei püüta, pole tulemus ligilähedanegi taimede efektiivsusega.

Mida kõrgemal troofilisel tasemel asub loom, keda toiduks tarbitakse, seda ebaefektiivsem on tema lihasse talletunud energiakalor. See on ka peamine põhjus, miks lihatööstused kasvatavad peamiselt herbivoore – loomi, kes asuvad toiduahelas madalamatel tasemetel.

Lihast loobudes saame tarbida primaarse produktsiooni tulemeid ise. Kuigi kõrgematel astmetel olevate loomade liha on taimedest tunduvalt kalori-intensiivsem, ei ole see vahekord võrreldav loomade elamise käigus kaotsi läinud energiaga. Loomad jooksevad eest ära, kõnnivad ringi, hingavad, seedivad, mängivad, suhtlevad jne. Teisisõnu, nad „raiskavad” energiat elamise peale. Sellest rõhuv enamus läheb kaduma, kuitahes intensiivne loomakasvatus ka ei oleks.

2. Lihatööstus on ökoloogiliselt vastutustundetuim viis toitu toota

Maailma lihakarjade jootmiseks ja söötmiseks kulutab lihatööstus kokku poole kogu inimkonna tarbitavast joogiveest (umbes 2000 triljonit kuupmeetrit aastas – see kogus rahuldaks inimkonna joogiveevajaduse umbes 220 aastaks) ning hiljutise Šokeeriv statistika näitab, et loomse toidu massiline tarbimine hävitab planeedi elukeskkonna

Viis põhjust lihast loobumiseks

Soome uutes toitumissoovitustes kiideti veganlus heaks igas eluetapis