6 levinud müüti kilpnäärmehaiguste kohta

Kilpnäärmega seotud terviseprobleeme kohtab tänapäeval järjest sagedamini ja statistika põhjal on kilpnäärme vähk naiste seas kõige kiiremat spurti tegev vähivorm. Hoolimata kilpnääret puudutavatest teadusuuringutest ja rikkalikust kliinilisest kogemusest võib aga endiselt kohata visa järjekindlusega levivaid müüte, mis palju segadust tekitavad, kirjutab integratiivne terviseterapeut ja toitumisnõustaja Liis Orav oma lehel Toitumistarkus.ee.

Valeinfost lähtudes on lihtne teha viletsaid otsuseid ning halvemal juhul võib pseudotõdede järgimine viia terviseprobleemide võimendumiseni. “Teadmine on jõud!” deklareeris Inglise filosoof Francis Bacon juba sajandeid tagasi, niisiis vaatame mõnedele neist müütidest lähemalt otsa.I müüt: Kui Sinu TSH (kilpnääret stimuleeriva hormooni) näit mahub tavapärasesse markervahemikku (0,5 – 4,5/5,5 mIU/l), on sinu kilpnäärmega kõik korras.TSH on ajuripatsi poolt toodetav hormoon, kuid ainuüksi selle mõõtmisest ei piisa, et teha kilpnäärme tervise kohta kaugeleulatuvaid järeldusi. TSH näitu tuleb alati vaadelda kontekstis sümptomitega, teiste kilpnäärme markerite (FT4, FT3, rT3, TPO IgG, TG IgG), raua ja D-vitamiini varudega, kaasuvate haiguste, vanuse ja üldise tervise ajalooga.Samuti on suur vahe “normaalse” ehk nn.

Hakka Alkeemia klubi liikmeks luues endale konto!

Isikliku kontoga on sinu privileegid:

  • - Ligipääs artiklitele ja podcastidele
  • - Info ürituste kohta sündmuste kalendris
  • - Võimalus jagada infot oma sündmuste kohta
  • - Võimekus märkida artikleid loetuks jpm.

Mine registreerima

Hakates Alkeemia klubi liikmeks nõustud meie kasutajatingimuste, privaatsuspoliitikaga ja Alkeemia uudiskirjadega.

Seotud