Halb on siinjuures see, et pidev rasvaste ning suhkru- ja soolarohkete toitudega ülepingutamine muudab sinu ajus hedonistliku käitumise seoseid. Meie esivanemate toitumisharjumused erinesid oluliselt praegustest: suhkrut leidus vaid puuviljades ja mees, soola toiduainetes, mis on looduslikult naatriumirohked, rasva saadi vaid lihast või pähklitest. Toit tuli välja teenida – see oli samaaegselt nii elujõu kui ka mõnutunde allikas.
Tänapäeval näivad lihtsad töötlemata toidud magustoitude ja snäkkidega võrreldes vähem ihaldusväärsed, kuna viimased põhjustavad sõltuvust, mida võib võrrelda morfiinist ja kokaiinist tekkiva sõltuvusega. Näiteks kui me sööme regulaarselt liiga palju jäätist, siis need toidud, mis varem aktiveerisid ajus premeerimise signaale, ei toimi enam. Eriti mõjutatavad on naised, kellel on suurem kalduvus mingitest toitudest pikka aega hoiduda ja siis üleliia süüa. Selline käitumine näib suurendavat tõenäosust, et ajus tekib sõltuvuslik seos ning psühholoogiliselt ebaterve suhe toiduga.
Kõige ohtlikumad on toidud, mis sisaldavad korraga rasva, suhkrut ja soola. Uuring on näidanud, et rotid, kellele anti piiramatu ligipääs kommidele ja kiirtoidule, hakkasid kompulsiivselt üle sööma ning jätkasid seda isegi siis, kui neile päevase toidulimiidi ületamisel anti elektrilöök.
Järgneb viis kõige enam sõltuvust tekitavat toitu (kasvavas järjekorras), mida tuleks tarbida piiratud koguses.
1. Sai ja makaronitooted
Aju-uuringud on näidanud, et tugevalt töödeldud süsivesikute nagu saia, makaronide, riisi, küpsetiste ja teiste tärkliseallikate söömise järel aktiveeruvad ajus needsamad mõnukeskused nagu kokaiini ja heroiini tarvitamisel. Mõlemal juhul tõuseb dopamiini tase kiiresti väga kõrgeks ning langeb sama kiiresti, mis annab hoogu sõltuvuskäitumise tekkele.
Kui sul tekib suur isu makaronide järele, proovi tervislikumaid alternatiive nagu näiteks kõrge kvaliteediga speltajahumakaronid, mis ei ole liiga pehmeks keedetud – sel moel on nende glükeemiline indeks madalam.
2. Soolased snäkid
Duke’i ülikooli teadlased on koos Austraalia kolleegidega leidnud, et sõltuvust tekitavad narkootikumid mõjutavad ajus samu närvirakke nagu sool. Mõlemal juhul tekib tugev seos premeerimisega, mis mõjutab käitumist. Selle tunde põhjal tahame me korrata käitumist, mis vallandas ajus dopamiini.
Soola liigtarbimine paneb neerudele suurema koormuse, et liigset naatriumi uriini abil väljutada. Aga kui neerud ei tule selle koormusega toime, siis salvestatakse liigne sool kehas. Pidevalt soola ületarbimise korral tekib kaaliumipuudus, keha hakkab vett säilitama, mis viib kõrgenenud vererõhu ja südamepuudulikkuseni.
Soola vähendamine toidus võib olla keeruline – sageli inimesed ei tea, kui palju mingid toidud soola sisaldavad. Sageli tarbitakse liigselt soola pigem väljas süües, ilma seda ise märkamata.
Soolaste küpsiste ja suupistete asemel proovi ise kodus valmistada vähese tervisliku soolaga snäkke.
3. Rasvased toidud
Ei ole üllatav, et loomkatsetes on laborirotid ennast rasvastest toitudest nii kaua üle söönud, kuni nad on ülekaalulised. Aga lisaks kehakaalule muutuvad aju närviühendused. Aja jooksul kujunes rottidel rasvase toidu tarbimisel tekkiva mõnutunde suhtes välja tolerants ning nad pidid tarbima aina suuremaid koguseid, et samasugust mõnutunnet kogeda.
Ka meie esivanemad nautisid vahel rasvast liha, kuid tänapäeval me lisame lihale tihti ka suhkru.
4. Šokolaad
Kakaotaim pärineb arvatavalt Amazonase piirkonnast ning juba 300 eKr teadsid iidsed maiad seda taime. Nad kutsusid seda “jumalate toiduks” ning pidasid elu ja viljakuse sümboliks. Maiad segasid purustatud kakaoube vedelikega ning nautisid seda sel kombel. Samuti uskusid asteegid, et kakaotaim on neile antud jumala poolt ning nad segasid seda vürtside, tšillipipra ja maisijahuga.
Meie esivanemad nautisid kakaod looduslikul kujul, kuid tänapäeval on meist saanud “šokohoolikute” põlvkond, sest me sööme seda segatuna suhkru ja rasvaga, mis tõstab ajus serotoniini taset. Serotoniin on seotud emotsioonide, sotsiaalse käitumise ja sugutungiga. 1997. aastal läbiviidud uuringus leiti, et inimesed, kes nimetavad ise ennast “šokohoolikuteks”, kogevad sarnaseid füüsilisi, käitumuslikke ja emotsionaalseid reaktsioone nagu narkootikumisõltlased. Ka tume šokolaad ei ole oluliselt parem variant, niikaua kuni see on segatud suhkruga.
5. Suhkur
Connecticuti kolledžis läbi viidud uuringu põhjal tekitas rottidel Oreo küpsiste söömine ajus kiiremini intensiivse mõnutunde ning aktiveeris rohkem ajurakke kui kokaiin või morfiin. See leid oli korrelatsioonis käitumuslike vaatlustega ning toetab hüpoteesi, et suure suhkru- ja rasvasisaldusega toidud on sõltuvust tekitavad.
Suhkrusõltuvus on inimese ajus väga tugevalt seostunud. Juba alates sünnist õpivad imikud emapiima magususe põhjal, et suhkur seostub küllastuse ja rahuloluga. Meil on bioloogiline soodumus ihaldada magusaid toite ning süüa neid nii palju kui võimalik. Probleem tekib sellest, et suhkur on tänapäeval saadaval liiga suures koguses ja rafineeritud kujul. Liigne suhkur salvestatakse kehas rasvana, mis põhjustab ülekaalulisust. Suhkrusõltuvusest võõrutamine tekitab reaalseid füüsilisi ärajäämanähtusid.
Allikas: www.telegram.ee
