Esmaspäev näitas mulle, kui harva ma peatun, et positiivselt imestada. Sõitsime sõbraga mööda Pirita teed ja loodus oli võrratu. Taevas oli võrratu. Nii võrratu, et ahhetasime ja ohhetasime, kuid jätkasime teed. Peatumata. Elu on uskumatult ilus ja mina sõidan sellest 60 km/h mööda. Kuhu ma kiirustan? Ma ei võta endale kümme minutitki, et lihtsalt olla, vaadata ja imestada. Muidugi mitte, alati on ju vaja kuhugi minna! Külm on ka. Väga külm.
Ma olen pidanud endalt korduvalt küsima, miks ma just selle riigi sündimiseks valisin? Mina, kes armastan sooja? Keegi mainis kunagi, et Eestis on sellepärast nii palju teadlikke hingi, et meil on pimeduses palju aega endasse vaadata. Kunagi see võis ju nii olla. Nüüd on tunne, et endasse vaatamine on asendunud teleka, töö ja nädalavahetustel pidutsemistega. Nagu mu sõber ütles: “tapame aega”. Mis saab olla veel hullem, kui “tappa” seda, mida meil niigi vähe on? Me kipume kingitustest mööda vaatama. Enam jaolt oskame imestada selle üle, kuidas meil kõike nii vähe on.
Miks on meil ometi nii raske tunnistada, et elu on selline sellepärast, et me oleme ise otsustanud oma elu selliselt defineerida? Unustame, et valikuvõimalusi on rohkem, kui ainult see ja teine. Minu elu on kiire sellepärast, et ma olen ise valinud seda kiirelt elada. Kui sa ei taha näha häid asju ja võtta endale aega, et neid nautida, siis tea, et see on sinu valik. Elu teeb kingitusi. Sina valid, kas sa võtad need vastu või mitte.
See nädalavahetus sain sammukese lähemale teadmisele, kes on minu jaoks sõber. Küsimusele, kuidas läheb, ei vastata lihtsalt “hästi”, “normaalselt”, “kiirelt”. Sõbraks olemine pole küsimuste esitamine ja neile vastamine, vaid südame avamine. Ja süda oskab ainult ausalt avaneda. See on südame üks imelistest omadustest. Sedasi jõudsin järeldusele, et kui me pole enda vastu ausad, siis me pole endaga sõbrad.
Seekordne tehnika on kingitus. Sina valid, kas seda tähele panna või mitte. Sina valid, kas seda uskuda või mitte.
Tehnika 358: Kui sinises taevas on punased või roosad triibud, siis sule silmad ja soovi.
Autor: Kaidi Laur
Allikas: http://catchingwish.com
