Üks mu õpetajatest ütles: “Kui tunned, et sind alandatakse, siis sa pole ise olnud alandlik.” Juba tookord kõnetas see mõte mind. Pühapäeval sattusin huvitavasse vestlusesse, kus käisin sama mõtte välja. Ja arutledes jõudsin ühe sügava äratundmiseni.
Mida see siis tähendab – kui tunned alandust, siis sa pole ise olnud alandlik? Kui keegi usub millessegi väga, näiteks budismi, siis ta vaatab elu läbi selle usundi prisma. Ükskõik, milline olukord või inimene ta ellu satub, käitub ta vastavalt buddha-loomule. Ta on alandlik budismile. Mitte keegi ei saa teda alandada, kui ta on alandlik budismile. Või teine näide, kui sa usud, et kõik inimesed on oma põhiolemuselt head, siis ükski inimene ei saa sind alandada. See pole selle veendumuse tõttu võimalik.
Alandada saab sind siis, kui oled alandlik oma egole, mitte sellele, millesse usud.
Avastasin, et mul puudub kindel usaldus ükskõik mille vastu. Nagu mu pühapäevane vestluspartner tabavalt ütles: “Nii kaua kuniks tuleb erand ja see, millesse uskusin, kaotab tähenduse.” Mul puudub prisma, läbi mille elu vaadata. Ma ei tea, millesse usun. Mida või keda usaldan? Tihti kahtlen, et kumb siis ikkagi “rääkis”, kas mu süda või mõistus. Ja vastupidi – ma usun nii mitut erinevat asja korraga. Alates sellest, et kõik on vibratsioon ja lõpetades sellega, et kõigel on tähendus. Selles üheaegses kõiges ja mitte milleski on raske olla, sest igal võimalusel on mitu võimalikku varianti. Rohke valikuvabadus viib ülesöömiseni või masenduseni, kuna sa ei tea, mida valida, mida esimesena võtta, millest alustada ja millega lõpetada. Kui sul on üks asi, mida sa kahtlemata usud, siis on lihtsam lahti lasta, aktsepteerida ja edasi minna…
Kahtlemine viib selleni, et ma mõtlen üle, annan võimu oma egole ja kokkuvõttes ei jõua kuhugi…
Tehnika 339: Mis on see, millesse sina usud? “Tõmban endale seda ligi, milline seest olen”? “Usun kristlust”? “Allahit”? “Buddhat”? “Hetkes olemisse”? “Armastusse”? “Kurjuse olemasolusesse”? “Ainult headusesse”? “Kõik on üks”? vms
Kui saad pihta, mis värvi on su prillid (ehk usk või mõistus), siis näed, kus on takistused ja milliseid sammud võiksid ette võtta. Seejärel on lihtsam sattuda väljakutsetesse, nendest õppida, mitte vajaminevast lahti lasta ning oma unistuste poole edasi minna.
Autor: Kaidi Laur
Allikas: http://catchingwish.com
