Mugavustsoon võib näida kui kord. Kuid tegelikult on see labürint: samad seinad, sama koht, mustrid, tupik…
Me kardame mugavustsoonist väljuda, sest see võib kaasa tuua kaose, mis paiskab kõik kildudeks. Tunneme õudust kildude ees, sest need loovad segadust, valu, haavu, raskusi, kõik hakkab jälle otsast peale – tunnet. Sel hetkel ei usu me oma väesse, potentsiaali. Me ei näe oma jõudu. Me ei näe ennast.
Samu asju uuesti ja uuesti tehes kulutame aja kukrut. Kuniks saabub hetk, mil mõistame, et elu on jäänud elamata, võimalused on maha magatud ja sillad põletatud. Ja seda kõike sellepärast, et kartsime või olime laisad.
Igas kaoses on kord. Ja igast korrast on võimalik luua kaos. Igas inimeses on jõud. Ja igast inimesest võib saata jõuetu.
See on mu õppetund.
Kõik inimesed ei taha ja ei vaja päästmist. Isegi, kui kõrvalt vaadates tundub see hädavajalik. Maailmaparandajatele tuleb see alati hoobina. See on üks mõruda maitsega hoop! Sa võid mängida Kreeta printsessi Ariadnet ja anda kaasa lõngakera väljapääsu leidmiseks, kuid selle lõngakera peab lahti arutama loo kangelane ise.
Majakas ei saa kunagi minna ise laeva päästma. Ta saab loota, et laev näeb ning randub. Mõnikord tasub lootus end ära ja mõnikord on liiga hilja.
See oleneb meist endist, kas tahame märgata võimalusi, mida teised inimesed ja elu pakuvad.
See oleneb meist, kas tahame näha endas jõudu, mis lubab kaosel seni varjatud rajad nähtavaks teha.
See oleneb meist. Me peame ainult silmad avama, nägema ja julgema vastu võtta.
Sinus on jõud.
Tehnika 332: Kui sa tahad midagi, mida sul pole kunagi olnud, siis sa pead tegema midagi, mida sa pole kunagi teinud.
Küsimus taandub sellele, kas söandad lõngakera kasutada?
Autor: Kaidi Laur
Allikas: http://catchingwish.com
