“Sa ei saa mu jutu mõttest aru!”
Kas pole üks vana hea tuttav lause?
Soovime, et kuuldaks seda, mida mõtleme, mitte seda, mida ütleme. See taandub väikeste lasteni välja. Tean mitut alla meetri tüüpi, kes endast totaalselt välja lähevad, kui suured ei mõista, mida nad öelda tahavad.
Inimesed kipuvad kiirelt andeks paluma või asjadel minna laskma. Vigade tunnistamises pole midagi halba, aga, mis on selliste andeks palumiste taotlus? Kui see on eesmärgiga tüli lõpetada, siis võiks olla “Anna andeks!” fraasi asemel hoopis “Palun leiame sellele lahenduse. Mida vajad sina selleks, et seda teha? Mina vajan ….”. Sel juhul oleks tegemist ausama lähenemisega. Lisaks aitavad vajadused lahti mõtestada, mida teine inimene oma jutuga MÕTLEB.
Usun, et enamus ajavad mingit ümbernurga lara, kui räägitakse ebamugavates asjadest. Sealjuures lootes, et äkki kaaslane võtab õhust, et tegelikult on puudu hoopis turvatundest voi hellusest. Kahjuks on telepaatia ainult vähestel välja arenenud omadus. Me ei näe seda, mis on, vaid seda, kes me ise oleme. Me interpreteerime kõike läbi iseenda. Kui oleme pettunud, siis leiame pettumust. Kui vaimustunud, siis vaimustust.
Teraapias on üheks tehnikaks jälgida inimese juttu ja käitumist korraga. Te imestaksite, kui palju dissonantsi inimeste kõnes ja käitumises on. Näiteks räägitakse vihast oma elukaaslase vastu suure laia naeratuse saatel. Või näide baarist, kus mees üritab siirupmagusalt naist ära rääkida. Niipea, kui naine tualetti kaob, tekib silmapiirile uus naine, kellele samu sõnu öeldakse. Kui me ei saa aru mõttest, taotlusest, mis on jutu taga, siis aitab seda dešifreerida käitumise jälgimine, et teha endale selgeks, mis asja see inimene päriselt ajab.
Osade unistuste täide viimiseks vajame teisi inimesi. Mitte ainult meeskondi, kes aitavad midagi luua ja ära teha, vaid ka inspiratsiooniks.
Tehnika 319: Kuula kõigi oma kuue meelega, mida mõeldakse, mitte, mida öeldakse.
Autor: Kaidi Laur
Allikas: http://catchingwish.com
