Mu kass ja koer ajasid mind üks päev, kus tundsin ennast täiesti energiatult, hulluks, nõudes minult igal sammul tähelepanu. Pidin endaga kõvasti tööd tegema, et ma nende peale ei vihastaks või karjuks. Loomadel ja lastel pidi olema toimimismall, et kui nad tajuvad sinus mingi tunde alla surumist, siis nad käituvad sedasi, et sul tekiks võimalus see tunne päevavalgele tuua. Näiteks, kui oled terve päev surunud alla viha, siis kodus olles saab su lemmikloom või laps hakkama millegi sellisega, et sa saaksid oma viha välja elada.
Kas pole see kuidagi vastuoluliselt armas? Minu jaoks muutis see teadmine kõike. Kuidas ma siis saan nende peale ükskõik millal olla pahane? Otsustasin võtta nende käitumist, kui tõlget, mis minuga toimub ja oma emotsioone nende peal mitte välja elada, vaid tegeleda nendega muud moodi. Räägitakse, et vanemad peaksid armastama oma lapsi tingimusteta, kuid just lapsed on need, kes seda meile ise õpetavad või meelde tuletavad.
Tingimusteta armastuses on midagi hingematvalt ilusat. Võib-olla sellepärast, et oma ego tõttu suudame seda harva kogeda?
Lapsed ja loomad on abitud, nad sõltuvad meist, täiskasvanutest ja nad suudavad sedasi armastada. Meie, täiskasvanud, kes me ei sõltu kellestki, enamjaolt seda ei suuda. Äkki on karm reaalsus see, et nad armastavad täiskasvanuid (või oma peremehi) sellepärast nii, et see on neile eluliselt vajalik? Vahest tõesti. Kuid kogu mu hing ütleb, et nad armastavad nii just sellepärast, et nad on abitud.
Öeldakse, et pere on see, kes tuleb õpetama kõige valusamaid õppetunde, sest nemad jäävad sinuga alatiseks. Võõraste eest võid sa elukohta vahetada või nad ära unustada. Kuid oma juurte ja vere eest sa ei põgene. Perekond on nagu garantii õppetunnile, mis tuleb läbi ja põiki ära õppida.
Võiksime oma lähedastelt oluliselt rohkem õppida ning neile oluliselt vähem reageerida.
Tehnika 302:
Kui tunnete, et emotsioonid või stress vallutavad keha või mil iganes tunnete, et negatiivsus on teist võitu saamas ja vajate hädasti innustavat positiivset praanat, siis kasutage 2:1 hingamist.
1. Istuge sirge seljaga ja suruge huuled kergelt kokku. Jälgige oma hingamist: kas te hingate nina kaudu sügavalt sisse ja välja, rakendades kogu kopsumahtu. Hingamine peab olema ühtlane ja hääletu, sisse- ja väljahingamise vahel ei tohi olla pause.
2. Kui olete hingamisharjutustes algaja, alustage 6-sekundilisest väljahingamisest ja 3-sekundilisest sissehingamisest. Kui see tundub liiga raske, vähendage väljahingust 4. sekundini ja sissehingust 2. sekundini.
3. Rasketest emotsioonidest sujuvamalt vabanemiseks korrake sisse hingates iga kord mõttes sõna “lasen” ja välja hingates sõna “vabaks”.
4. Hingake ja korrake mõttes “Lasen vabaks”. Visualiseeriga iga pika väljahingamisega, kuidas stress ja ärevus lahkuvad teist koos kopsudest väljuva õhuga. Öelde hüvasti ammustele lihaspingetele, saatke ära endaloodud kujuteldavad takistused või tundepiirengud, vabanege kõigest, mis teie elu kammitseb. Jätkake 1-3 minutit ja sirutage end enne tõusmist mõnusasti.
Swami Saradananda “Hingamise jõud”.
Autor: Kaidi Laur
Allikas: http://catchingwish.com
Vaata ka: http://2bthankful.com/
