Kas poleks mõttekas olla enda vastu aus, teades, et need inimesed, kes sinu ümber on, aktsepteerivad ja peavad tõelisest sinust lugu? Selle asemel, et omada enda ümber inimesi, kellele meeldib ainult sinu mask?
“Inimtragöödiad:
Me kõik tahame olla erakordsed
ja me kõik tahame sobituda.
Kahjuks erakordsed inimesed sobituvad harva.”
Sebastyne Young
Kas sa sobitud või kuulud inimeste sekka? Alguses mõtlesin, et see oleneb situatsioonist, kuid tegelikult oleneb see ikkagi inimesest.
