Kas olete märganud, et mõnikord takistame endal muutumast, et ei kaotaks inimesi meie ümber? Meie ümber on palju erinevaid suhteid, nn erineva kangusega. Lisaks romantilisele suhtele on meil suhe vanemate, õdede-vendade, sugulaste, sõprade, töö-, koolikaaslastega jne.
Kui üritame olla kõigi meele järgi, see tähendab arvestada kõigi inimeste (kellega suhetes oleme) hinnangute, meeldimiste, mitte meeldimiste, õige ja valega, siis, mis jääb järgi meist endist?
Kui kellegi eluväärtused ei lähe kokku enam sinu eluväärtusega, aga sa püüad sellest hoolimata sobituda tema maailma, siis lahutad tükikese oma tõelisest endast. Mõeldes sellele suheterägastikule, milles pead iga päev orienteeruma, siis tundub lausa eluliselt ohtlik tahta kõigile meeldida.
Millised inimesed on sinu ümber? Kas nad toetavad sinu uudishimu, tahet saada, teada, anda rohkem? Sinu haavatavust? Või sõjakust? Sinu emotsionaalsust? Või kindlameelsust? Kas nad toetavad sind, kui sa muutud? Püsiksid nad ka siis su kõrval? Või tunneksid nad end sinu muutusest ohustatuna? Oleksid nad sellest hoopis inspireeritud? Või hirmutatud?
Me ei saa kunagi selleks, kelleks meid loodi, kui me pole nõus ohverdama seda, kes me pole. Isegi, kui see on suhte hinnaga. Kui palju on kirjutatud ja räägitud, et peaksime olema iseenda peremehed, söögi alla ja peale.
Arvasin, et olen iseenda valitseja, kuniks märkasin, et mingil määral sõltusin ikka teiste inimeste meeldimistest. Tõmbasin end haneks nagu geniaalne mustkunstnik. Trikist läbi nägemiseks pidin ära õppima, et juht läheb sinna, kuhu ta tahab minna, isegi siis, kui teised kaasa ei tule. Isegi siis, kui see tähendab üksinduses olemist. Juhid on pioneerid. Samuti sain aru, et vahel ei piisa, kui ütled iseendale “sorry, et jälle selline tümpa olin ning tegin kõike risti vastupidi sellele, millesse usud”. Mõnikord tuleb muutus ka päriselt ellu kutsuda.
Enne, kui sa pea ees sukeldud teise inimese maailma, et anda tükikesi iseendast, küsi, kas see inimene annab su elule midagi juurde? Kas see suhe on väärt kaotamaks seda kõige vajalikumat suhet, mis maailmas on – suhet sinu tõelise endaga (potentsiaaliga)?
Sa ei jää kunagi üksi, kui sa seda just ei taotle. Maailmas on inimesi, kellele sa meeldid. Võib-olla pole neid nii palju kui naabri Maril. Tean, et need, kes tahavad sama palju kui naabri Maril, neile pole lohutuseks küsimus, et kumb on oluline – kvaliteet või kvantiteet. Loomulikult tahavad kõik kvaliteeti, aga kui sa tahad ka kvantiteeti, siis pole sellel targutusel mingit pointi. Need, kes tahavad lisaks kvaliteedile kvantiteeti – küsi endalt, mis hinda sa oled nõus maksma selle kvantiteedi eest? Minu kogemus on, et kõik on võimalik. Küsimus on hinnas. Mina jõudsin oma hinnani.
Seekordne tehnika (280) polegi niivõrd tehnika, kuivõrd teadaandmine ja meeldetuletus – sa pole siin maailmas üksi. Sinu mõtteid ja tundeid kogevad paljud. Leia enda ümber need, kes julgustavad ja inspireerivad sind muutuma sinu tõelise enda suunas. Julge jätta need, kes seda ei tee. Iga muutus ei tähenda lõppu, küll aga on sõnasse “muutus” sisse kirjutatud muudatus. Leia suhted, mis töötavad sinu jaoks. Täiskasvanuna on meil võimalus inimesi valida. See ei tee sinust egoistlikku hinnanguandjat, vaid inimese, kes teab, kust lähevad tema piirid.
PS! Ma olen alati mõelnud, et millal ma mainin ja kas üldse peaksin mainima alljärgnevat. Seekord aga istub see mul kuklas. Mul on nulltolerants igasuguse vägivalla suhtes – nii füüsilise kui ka psühholoogilise. Minu jaoks tuleb iseendaks saada ning jääda ilma vägivalda kasutamata. Kui “tõeline sina” tahab kellelegi haiget teha, siis olen veendunud, et see pole päris Tõeline Sina, vaid keegi, kes sinu sees vajab tõelist abi.
Autor: Kaidi Laur
Allikas: http://catchingwish.com
Vaata ka: http://2bthankful.com/
