Kujuta ennast nelja seinaga ruumi. Selles toas pole peale seinte, lae ja põranda midagi. Oled sina, ruum ja õhk selles ruumis. Peagi märkad, et selle toa seinad, lagi ja põrand hakkavad koomale tõmbuma. Koos ajaga nihkuvad need kõik kokkupoole kuniks pole ruumi ega õhku.
Mul tekkis selline tunne südames, kui mediteerisin reeglite “kuidas ma olema, käituma pean”, uskumuste (nt milline näeb välja õige ja hea naine) ning “mida ma tegelikult tahan” teemadel. Teatud reeglid ja uskumused on vajalikud, sest nad aitavad luua piire enese ning teiste vahel. Kuid täpselt samamoodi, nagu seinad kaitsevad meid ilma, võõraste silmade, pahatahtlikkuse jms eest, siis võivad seinad meid ka vangi panna ning vabaduse võtta.
Kui sa ei tunne end vabana, siis vaatle, millised uskumused või sõltuvus(ed) sind antud hetkel piiravad. Näiteks usud, et sa pole piisavalt hea, et kandideerida uuele töökohale või sul pole piisavalt tahtejõudu, et keelduda maitsvatest jõuluroogadest.
Olen kasvanud peres, kus kõrgelt hinnati tarkust. Tänu sellele olen oma elus palju saavutanud. Kuid teiselt poolt on see mind viinud kreeni, näiteks eemale instinktidest.
Kuskil alateadvuses luuravad ringi mõtted ja uskumused:
“inimese keha on halb, loomalik”;
“halb (piinlik) on järgi anda oma keha soovidele”;
“seks pole puhas”;
“naudingud eksitavad” vms.
Õnneks olen ajapikku õppinud neid märkama ning enda valikuid vastavalt sellele muutma. Kuid kahjuks pole ma suutnud neid päris välja juurida.
Inimene on loom. Oh, ma tean, et see lause võib tekitada reaktsioone. Järele mõeldes, kas pole äge tajuda, et meis kõigis on ikka veel killuke (loodan, et rohkem) metsikust loodusest? Kui me aktsepteerime seda, et lisaks intellektile on meis ka loom, siis võime saada ühendust uue ja huvitava endaga.
Instinktiivne olemus ütleb:
• mida võiksime süüa (mis on just meile hea, mis maitseb, mis annab energiat, on kehale hea või halb)
• kus on mõnus ja turvaline elada (võib- olla oled end avastanud mõtlemast, et siin on mõnus energia või voodit nihutades parema une saavutanud)
• mis (kes) on ohtlik
• kuidas end kaitsta (põgeneda, jääda paigale või võidelda)
• kas tervis on korras või mitte
• kuidas end tervendada
• millal puhata
• kuidas end liigutada jne.
Loomad oskavad olla hetkes ja mis peamine, nad oskavad olla vabad.
Mainin igaks juhuks uuesti, et mul on nulltolerants igasuguse vägivaldsuse suhtes. Instinktide kuulamine, sisemise looma vastu võtmine ei tohiks kuidagi olla seoses teisele elusolevusele haiget tegemisega. Eesmärk pole saada loomaks, vaid aktsepteerida enda osa, mis annab sinu elule ja läbi selle ka teiste elule rahu, uue arusaama ning sära.
Usun, et kui me ei suruks alla seksuaalsust, naeruvääristaks keha loomulikke vajadusi, siis jääks väga palju haiglast siin maailmas ka olemata.
Kui sa ei suuda mõelda endast kui loomast, siis suhestu loomadega või püüa kontakti saada väeloomaga. Milline loom sulle praegu imponeerib või vastupidi, ei meeldi üldse? Kas mõni loom satub koguaeg su vaatevälja? Uuri seda looma. Millest ta toitub? Kuidas (kus) ta elab? Milliseid kasulikke, mitte kasulikke omadusi tal on? Jne.
Uskumused ja läbi nende loodud reeglid on vintsked. Neid nii kergelt ei avasta või kanguta. Kuid taibates, millega tegu, siis on sinu võim neid suhtumisi muuta. Inimese tõeline võim seisnebki transformatsioonis, siis kui lahkutakse oma mugavustsoonist. Sedasi õpime kandma turvatunnet iseendas, mitte siduma seda välisega. Juhul, kui me seda juba ei oska.
Oma instinktidega kontakti saamine on kontakti saamine loodusega. Selle osaga endast, mis on vaba mõttetutest vadadest. Osaga, mis on iidne ning ellujäämist arvestav. Minu kogemus on, et see annab mingi sisemise lõdvestumise ning vabaduse, kui ma luban endal sotsiaalsed normid ja rollid natukeseks ajaks kõrvale panna. Sel juhul ei vormi mu meelt, keha ja hinge hinnangud, uskumused ja reelgid. Nendel hetkedel suudan rohkem naerda, julgen ette võtta hulljulgeid asju, tean, mis on mu kehale hea, st lõdvestun oma kehasse, mõnulen söögiga, tunnen rohkem lõhnu, tean, keda usaldada, kellest hoiduda, olen hetkes ning looduses.
Tehnika: Vali üks päev olla metsik, vaba, kehaga kontaktis ja loodusega üks. Seda mängu mängides olen mina mõelnud libahundi arhetüübile. Teatud kellast kellani luban kõike, mida mu keha tahab (ignoreerides uskumusi ja reegleid, mille olen omaks võtnud) või käitun enda jaoks metsikult. Sa võid leida endale mõne teise tegelase, kes aitab sul tavaminast välja tulla ning instinktidega üheks saada. Miks mitte olla “me Tarzan, you Jane”? Mowgli? Minotaurus? Avasta, kes sa oleksid, mida teeksid, kui annaksid instinktidele voli. Kui see sind hirmutab, siis ole esialgu ainult vaatlejaks, st mediteeri sel teemal.
Autor: Kaidi Laur
Allikas: http://catchingwish.com
Vaata ka: http://2bthankful.com/
