“Kui te kardate aasta 2012 lõppu, siis te suurendate selle mõju. Kui te tegelete oma hirmudega, siis te vähendate selle mõju.
/…/
Astronoomid ja teadlased kratsivad kukalt, nad ei oska kuidagi seda momenti kindlaks määrata, mil Päikese hiiglaslike protuberantside mõju Maale jõuab. See ei tarvitse üldse juhtuda 21.12.2012. See võib juhtuda enne või pärast, me ei tea seda. Seda ei tea teadlased ka. See ongi see, mis ajab asja hulluks, et keegi ei tea täpselt millal siis nüüd see pauk tuleb, millal ma pean voodi alla pugema. Aga kui nüüd päike saadab oma päikeseplahvatuse kaudu nn. päikesetuule energia maale ja kui see plahvatus päikesel toimub, siis selleks, et jõuda maale, kulub sellel energial ainult 18-24h.
Neid Päikese suuri protuberantse on varemgi olnud, näiteks aastal 1859. See tähendab seda, et sellel hetkel on maal tohutud virmalised. Tol aastal olid virmalised isegi vahemere kohal, mis on täiesti arusaamatu, kuidas nad sinnani jõudsid. Nad muutsid öö täiesti päevavalgeks. Samas lülitasid nad välja ja lõhkusid kõik elektrilised süsteemid. Praegu aga me ju elame elektrisüsteemide varal. Igaks juhuks võiks varuda viie päeva joogivett ja kuivained, kuni see suur möll mööda saab. Igaks juhuks, võibolla ei juhtu midagi hullu.
Võibolla see tohutu ketas, mis on päikese ette ehitatud, kaitseb. Kõrgemad tsivilisatsioonid on meie kaitseks võtnud ette väga kolossaalseid tegusid! Teadlased tahtsid teada, kuidas päikese protuberantsid toimuvad ja tegid röntgenkiirtega pilte. Tulemus oli selline, et nad on siiamaani šokis. Inimsilmale nähtamatu ketas on ehitatud Päikesele ette. See on nii suur nagu Jupiter! Aga Jupiter on meie maakerast 11 korda suurem. Võite siis endale ette kujutada, missugused kõrgemad jõud pidid olema siin mängus, et meie kaitseks sellist ketast luua!”
Kuula, mida Mai-Agate Väljataga täpsemalt sel ja teistelgi teemadel räägib:
