1. Kaali meteoriidi kraater
Üks eriline paik, milleta Eesti poleks Eesti ega Saaremaa Saaremaa, on kindlaste Püha kirikukihelkonnas asuv Kaali maastikukaitsealal asuv meteoriidikraater. Kaali kraater, mis on tekkinud meteoriidi langemisest ja sellele järgnenud plahvatusest, asub Kuressaarest umbes 20 kilomeeterit kirdes. Kaali meteoriidikatastroof oli üks mõjusamaid sündmusi kogu Muinas-Skandinaavias, mida tähistati suvisel pööripäeval rituaalse lõkketule süütamisega.
2. Ahja Suur ja Väike taevaskoda
Ahja jõe maalilist ürgorgu peetakse õigusega Eest üheks kaunimaks paigaks – kõrgeid devoni liivakivipaljandeid ning neisse uuristunud koopaid kutsub rahvasuu taevaskodadeks. Neist tuntuimad on muidugi mõista Suur ja Väike Taevaskoda. Suurt Taevaskoda on peetud muistseks oherdamis- ja sõjanõu pidamise kohaks. Taevaskojas on filmitud “Viimse reliikvia” erinevaid stseene. Suurematest ja sügavamatest liivakivikoobastest voolavad välja allikad. Väikesest Taevaskojast jooksis välja selge ja külma veega Emaläte. Naine, kes sellest lonksu vett rüüpas, sai uskumuse kohaselt peatselt emaks. Kahjuks on Emaläte kui üks kauneimaid looduslikke pühapaiku tänu inimtegevusele tänaseks kadunud, loodame, et see ei põhjusta Eesti iibe järsku langust.
3. Viieristi allikas ja Reomägi
Saaremaal Sõrve poolsaarel ristuvad viis teed. Sele maagilise sõlmpunkti järgi on ka koht omale nime saanud. Viieristi looduskaitsealalt leiab ka Kõrgemäe ohvriallika ehk Kõrgeima võlu allika, mida on inimpõlvi pühaks peetud ning usutud selle vee tervendavasse toimesse. Eriti on võluvesi olnud rahvapärimuse kohaselt olnud abiks silmahaiguste tohterdamisel, mistõttu tuntakse allikat ka silmaallikana.
4. Hiiumaa Ristimägi
Ristimägi on Hiiumaa üks enim külastatud paiku. Paiga nime tekkimine võib osutuda varasemaks kui sinna ristide panemise komme, sest Ristimäelt läks vanasti Pühalepa ja Reigi kihelkonna vaheline piir ning mäe põhjapoolsel küljel oli tol ajal ka piiri(risti)kivi. On tavaks, et inimene, kes esimest korda Ristimäele juhtub, valmistab oma kätega risti, see toob edaspidiseks õnne. Sealt paigast võib leida igasuguseid riste: mõned on puusse lõigatud, mõned laotud maapinnale kividest või käbidest, osad tehtud vanametallist. Suurem jagu on aga kombineeritud erinevatest puuokstest.
5. Vormsi kirik ja kalmistu
Küsimusele, kust Eestis võib kõige rohkem leida rõngasriste, on ilmselt lihtne vastata – muidugi Vormsi kalmistul. Kokku on neid loetud 330. Teadaolevalt vanim sealne säilinud hauatähis kannab aastaarvu 1743, noorim 1923. Rõngasrist sümboliseerib aja kulgu, aastaaegade vaheldumist, risti neli haru märgivad ilmakaari. Vormsi kalmistu rõngasristid on valmistatud talupoegade poolt, neilt võib leida küla- ja talunimesid, samuti peremärke.
6. Saula Siniallikad ja hiis
Pirita jõe kaldal umbes paarisaja meetri kaugusel Tallinna-Tartu maanteest asuvad Saula Siniallikad, mida peetakse Eestis omataoliste hulgas kauneimaks. Allikaid on kolm ja neist igal erinev värvitoon – sinine, valge, mustjas. Allikate kohta on teada, et need tervendavad kõik naha- ja silmahädad. Samuti võib Siniallikas ennustada tulevase nime, tuleb lätte kohale kummarduda ja nimesid nimetada. Kelle nime kohal tõuseb allika põhjast suur pahvakas vett, see ongi õige.
7. Soontagana maalinn
Pärnu – ja Raplamaa piiril Avaste sookaitsealal asub muinasaegne Soontagana maalinn, mis on sajandi vältel olnud inimestele pelgupaigaks. Soontagana on neid linnuseid, mis on ehitatud soode keskele. Vaenuväed pääsesid siia vaid talvel pakasega, kui maapind oli kõvaks külmunud. Kohalikud liikusid neid teid mööda aasta ringi – suvel oli kasutuses tammepakkudest salatee. Praegu on Soontaganasse ehitatud vaatetorn ja laudtee.
8. Samma Tammealuse hiis
Viru-Nigula kihelkonnas Samma küla Tammealuse hiis on kujunenud maausuliste keskseks pühakohaks. Eestis on kasutusel vaid kümmekond muistset pühapaika ja Tammealuse on neist tuntuim. Looduslikele pühapaikadele tunnuslikult leiab hiiest leiab kaks silmaallikat – Roostallikas ja Raviallikas. Nüüdsel ajal tullakse hiide vana hiietamme ja ohvrikivi vaatama või allikatest ravivett võtma.
9. Kuremäe
Kuremäest kui maarahva iidsest pühakohast annavad tunnistust mägi ise, ohvriallikas ja püha hiietamma, kuid ka keskaegsete kirikute protokollid. Koht on seotud nii õigeusuga kui ka Kalevipoja muistendiga. Tänaseks kuivanud püha hiietamm, mis olla Kalevipoja istutatud, omab ravitoimega koort. Seetõttu on tavaks puu küljest kooretükikesi kaasa võtta. Mäge kutsutakse ka teise nimega – pühitsetud koht ehk Pühtitsa. Nunnaklooster rajati siia aastal 1891.
10. Porkuni järv
Allikatoiduline Porkuni järv on tuntud oma ujuvate saarte poolest, mis eralduvad järve pealekasvavast õõtsikkaldast. Järvega on seotud palju kauneid ja romantilisi lugusid aga ka üks traagiline armastuslugu. Räägitakse, et järve oli uputatud tütarlaps ning järve kohal oli igal keskööl näha tulukest hõljumas, kuna tema hing ei saanud rahu. Peale seda, kui kirikuõpetaja tema märga hauda õnnitas, kadus ka öine tulekuma järve kohalt.
11. Petseri klooster
Petseri kloostri ajalugu ulatub sajandite taha, tegemist on 1473 .aastal asutatud õigeusu mungakloostriga. Kloostri koopad on kuulsad selle poolest, et sinna on viimased 600 aastat maetud kloostri mungad. Eri allikate andmeil on katakombidesse mateud kuni 14 000 inimest. Setode kuningas Peko puhkab Petseri kloostri koobastes oma igavest und. Tema üheks prototüübiks on kloostri ülesehitaja Kornelius, kes munkade pärimuse kohaselt setud õigesku ristis.
12. Tuhala nõiakaev ja teised pühadused
Tuhala ümbruse maastik annab tunnistust põlisest asustusest, mida arvatakse ligi 3000 aasta vanuseks. Tuhalas on lisaks nõiakaevule, mis on üks unikaalsemaid loodusnähtusi Euroopas, veel kultuskive, kivikalmeid ja hiiepaiku. Tuhalat on rahvasuus Nõiavallaks kutsutud ning usutud, et võpsikus kalpsavad nõiutud kärnkonnad ja metsavahel hõljuvad hiieneitsid. Samuti räägib legend, et Tuhalasse on suur varandus peidetud.
13. Podmotsa kiviristid
Podmotsa küla asub Setumaal Eesti ja Vene piiri lähistel. Sealses surnuaias asuvad iidsed kiviristid, millele rahvasuu omistab erilise võime. Arvatakse, et vanim kivirist on pärit 16. Sajandist. Kui kellelgi peaks tulema tahtmine risti kusagile mujale toimetada, tuleb rist omal jõul öösel vanasse asupaika tagasi. Podmotsa kiviristidele omistatakse imettegevat ja tervendavat toimet ning nende juures on peetud maagilisi tervendamisrituaale.
14. Kalana kabel hiiumaal
Reigi kihelkonnas asub põneva saatusega kabel. Enne merele minekut või pärast sealt tulekut peeti rannakabelis, mida rahvasuus kalakabeliks kutsuti, palvusi. Kabeli olid ehitanud merehädast pääsenud meremehed. Rahvapärimuse kohaselt asunud kabelis kullast õnnetoov kalakuju, mis taganud kohalike vete kalarikkuse. Pärimuse kohaselt olla kabeli juurde mulda sängitatud ka kohalik teadmamees või nõid.
15. Virtsu ohvrikivi
Ohvrikivi meenutab esmapilgul emakese maa silma, kes vaatab uudishimulikult. Kiviga on seotud ohverdamiskombestik, mis on suunatud erinevatest haigustest paranemiseks. Et ühest või teisest ihuhädast lahti saada, hõõruti haiget kohta kas raha, soola või söega ja jäeti siis haigusega „saastunud“ asi nõiakivile, siis siis haiguse haotas. Ravikivilt usuti abi saavat ka siis, kui haiget kohta suruti vastu külma kivi palet.
Allikas: Marju Kõivupuu “101 Eesti pühapaika”
