Kas oled kunagi mõelnud selle peale, kuidas kiirmoe kaubamärgid saavad müüa oma tooteid nii odavalt? Kuidas on võimalik teenida kasumit 10 eurot maksva särgi pealt pärast seda, kui selle hinnast maha arvata materjalide hankimise ja transpordi kulud, õmblejate töötasu ning kogu ülejäänud hankeketi töötasud, kuni müüjateni välja? Oleks tore, kui see oleks ausalt ja õiglaselt võimalik, aga kahjuks see nii ei ole. Odava hinnaga kiirmood on võimalik vaid ebaausate äripraktikate ja inimõiguste eiramise hinnaga. Ning iga euro, mille me rõivaste ostmisele kulutame, toimib hääletussedelina, millega kiidame vaikimisi sellised tavad heaks, vahendab Telegram.ee.
ÜRO inimarengu aruande andmetel tarbib 20% Maa elanikkonnast juba ligi 88% ressurssidest. Tooted ja teenused, mida me iga päev tarbime, kasutame ja pärast minema viskame, seovad meid erinevate aktuaalsete globaalprobleemidega alates kliimasoojenemisest, lõpetades lapstööjõu kasutamisega. Inimõiguste eiramine on vaikimisi peidetud tegelikult peaaegu kõikidesse meie ostudesse – meie hommikukohvisse, nutitelefoni, jõulukaunistustesse, sisuliselt kõikidesse kaupadesse.See teadmine võib tekitada üsna lootusetu ja jõuetu tunde, justnagu puuduks meil valik ja võimalus midagi muuta.
