ÜRO inimarengu aruande andmetel tarbib 20% Maa elanikkonnast juba ligi 88% ressurssidest. Tooted ja teenused, mida me iga päev tarbime, kasutame ja pärast minema viskame, seovad meid erinevate aktuaalsete globaalprobleemidega alates kliimasoojenemisest, lõpetades lapstööjõu kasutamisega. Inimõiguste eiramine on vaikimisi peidetud tegelikult peaaegu kõikidesse meie ostudesse – meie hommikukohvisse, nutitelefoni, jõulukaunistustesse, sisuliselt kõikidesse kaupadesse.
See teadmine võib tekitada üsna lootusetu ja jõuetu tunde, justnagu puuduks meil valik ja võimalus midagi muuta. Kuid see pole nii. Iga väike otsus ja muutus tarbimisharjumustes loeb ning toob laias plaanis aja jooksul kaasa reaalse muutuse. Kus on tarbijaid, seal on tootjaid – ning kui tarbijad on teadlikumad, peavad ka tootjad muutuma teadlikumaks. Eetiline tarbimine on võimalik. Selle asemel, et aidata oma käitumisega kaasa kahjulike tarbimismustrite süvenemisele, saame oma ostuvalikutega vähendada negatiivset mõju ja toetada positiivseid arenguid.
Inimõiguste aktivist Rachel Marie Asaro Materialismi psühholoogia – miks tarbimine tegelikult õnnetuks teeb
15 võimsat tsitaati maailma kõige tagasihoidlikumalt presidendilt
Unusta allahindlused! Kõik on 100% soodsam, kui sa midagi ei osta!
Alkeemia lugemisnurk | Asjadest lahtilaskmise kunst: oma vähem, ole rohkem!
Väärt nipid! Mida teha vanade riietega ja asjadega?
Lapsed ei vaja asju, ainult armastust
