1. Mitte keegi ei tea täpselt, miks me unenägusid näeme
Uneekspert Charles Bae ütles, et teadlased teavad väga vähe selle kohta, miks inimesed unenägusid näevad. “Ma arvan, et unenäod aitavad inimestel töödelda erinevaid tunnetuslikke sisendeid, mis nendeni päeva jooksul jõuavad,” sõnas Bae.
2. Me näeme unenägusid kogu öö jooksul, mitte ainult REM-une faasis
Kuigi eelnevalt on arvatud, et inimesed näevad unenägusid vaid REM-une ajal, ei vasta see tegelikult tõele.
Me näeme kogu öö vältel unenägusid, kuigi need pole loodud võrdselt ja me ei pruugi kõiki episoode hommikul mäletada.
REM-une ajal nähtud unenäod võivad meile tunduda tõelisemad ja samas ebarealistlikumad. Psühhiaatriaprofessor Jerry Siegel ütles, et kui inimene näeb unes, et ta hüppab lennukist välja ning temast lendavad vihisedes mööda raketid, siis võib ta kindel olla, et tegemist on REM-une faasis nähtud unenäoga.
3. Unenägu jääb meelde siis, kui ärkad selle ajal üles
Uneekspertide sõnul määrab unenäo meeldejäämise see, kas inimene ärkab unenäo ajal üles või mitte. Kui sa ei ärka unenäo ajal üles, siis tõenäoliselt ei jää see unenägu sulle ka meelde.
4. Vürtsikas toit võib soodustada unenägude ja luupainajate mäletamist
Toidud võivad mõjutada seda, kas me ärkame unenäo ajal üles või mitte. Toit ei muuda unenäo tegevust, küll aga mõjutab toit seda, kas me mäletame hiljem antud unenägu või mitte.
5. Halbu unenägusid võib olla võimalik muuta
Paljud terapeudid usuvad, et luupainajaid ja halbu unenägusid on võimalik “ümber kirjutada”. Inimesed, kes kannatavad post-traumaatilise stressihäire all, saavad end treenida mõistma, millal nad näevad und. Uneteadlane Ursula Voss ütles, et mõned tema patsiendid kasutavad unekäevõru: nad teevad spetsiaalse käevõru, mida nad kannavad magamise ajal; kui nad näevad unenäos, et neil pole käevõru käe ümber, siis nad taipavad, et näevad und. Nad otsivad unenäos “veidraid” elemente ja üritavad siis oma tähelepanu mujale suunata.
6. Aju teeb magamise ja unenägude ajal kõvasti tööd
Unenägude ajal on aju äärmiselt stimuleeritud. Stimulatsioon ongi see, mis unenägude kujutluspilte loob. Seejärel peab aju mõistma, mida talle näidatakse. Kui me oleme ärkvel, näidatakse meile reaalset maailma. Kui me magame, näeme unemaailma. Aju üritab suvalistest ja tõenäoliselt ka tähenduseta kujutluspiltidest aru saada ja loob neist terve unenäo.
7. Unenäod on olulised aju tasakaalustamise jaoks
Une funktsioon seisneb selles, et ajus teatud asjade väärtust vähendada selleks, et aju oleks hommikul ärgates võimeline õppima. Arvatakse, et unenäod luuakse aju taastasakaalustamise käigus. Näiteks kui sa alustad päeva 100 punktiga, kuid päeva lõpuks on sul 125 punkti, siis sa pead oma ajus midagi ümber tõstma, et punktide arv oleks taas 100. Vastasel juhul on sul järgmise päeva lõpuks 150 punkti ja ühel hetkel muutub see koormavaks.
8. Unenäod võivad aidata mälestusi töödelda ja kinnistada
Harvardi ülikooli teadlased palusid ühe uuringu käigus osalejatel käia läbi 3D labürindi ja seejärel kas 90 minutit tukkuda või ärkvel olla. Need, kes uinaku ajal nägid labürindis käimist unes, tegid selle teisel korral tunduvalt paremini läbi kui ülejäänud katses osalejad.
9. Unenäod ei ennusta tulevikku
Paljud inimesed loodavad, et nende unenäod näitavad, mis tulevikus juhtub. Inimesed tahavad, et nende unenägudel oleks tähtis sõnum edasi anda, nad lausa loodavad, et neil on ülivõimed. Ekspertide sõnul ei ole aga tõestust leitud, et unenäod ennustaks tulevikku.
10. Keegi ei tea täpselt, mida unenäod tähendavad
Freud nimetas unenägusid “une valvuriteks”. Ta uskus, et unenägude eesmärgiks on tsenseerida ürgseid impulsse, näiteks agressiivsust ja seksi. Paljud usuvad, et Freudil oli õigus, kuid teised ütlevad jällegi, et unenägudel pole mingit tähendust. Voss ütles, et unenägusid võiks võtta kui kingitust ja neid kohelda täpselt nii, nagu iga inimene heaks arvab.
Allikas: http://naine24.postimees.ee
