Erinevalt halloween’ist, kus esiplaanile kerkib hirm teispoolsuse ees, on Mehhiko surnutepäev (mis pärineb põlisrahvaste, maajade ja asteekide tavadest) mitte ainult surnud esivanemate mälestamise aeg, vaid ka naermise ja rõõmustamise aeg, mis võib näiteks eurooplase jaoks tunduda kummalise ja ebaharilikuna. Mehhiklased usuvad, et siis naasevad lahkunute hinged Maale oma sugulastega kohtuma ja nautima maiseid rõõme, millest nad hauataguses elus on ilma jäetud. Seda püha tähistatakse laialdaselt kogu Mehhikos (nagu ka Hondurases, Guatemalas ja El Salvadoris) ühes karnevalide, pealuu-, puusärgi- ja skeletikujuliste maiustuste ning loomulikult ka esivanemate haudade külastamisega.
Boliivias tähistatakse nädal pärast surnutepäeva aga pealuude päeva: aimarad kaunistavad surnud sugulaste koljud ja luud, mida säilitatakse nende kodudes, ja kannavad need suure piduliku rongkäiguga kalmistule.
Slaavi pärimustes tähistati samal ajal nn sügistaatide aega, vn Осенние деды (Осенние кузьминки, Дмитриев день). Kombeks oli mälestada kõiki lahkunuid, sealhulgas võõraid ja järeltulijateta inimesi. Arvati, et sel päeval võivad surnud esivanemate vaimud oma kodu külastada, seetõttu oli nende jaoks kaetud mälestuslaud ning aknad ja uksed lahti jäetud, et neil oleks lihtsam majja pääseda. Pidusöögile kutsuti need vaimud, kes soovivad sel päeval oma elavate sugulastega koos olla. Selle püha ajal tavatseti kostitada kõiki, kes läheduses viibisid (sest võib-olla saabus juhusliku külalise näol majja sinu surnud esivanem), kuid arvati, et vähetuntud külaliste hulgas pole paslik lärmakat pidu korraldada; see oli hubane püha, mida tähistati pereringis.
Arvati ka, et sellel ajal pole soovitatav lahkuda valgustatud ruumist ja üksi kodus olla, kuna siis jääb inimene teispoolsuse tumedate vaimudega kahekesi: kaob ju just sel ajal piir eri maailmade vahel. Legendide järgi avaneb sel ajal inimestele pääs teispoolsusesse ning vaimudele ja jumalatele inimeste maailma. Samas on see parim aeg sügavuti minemiseks: nii nagu loodus hääbub, tuleb ka inimestel vähendada välist aktiivsust ning pöörduda oma olemuse, oma allikate, oma esivanemate ja oma ajaloo poole.
Samhain’i rituaalid seostuvad maagia enda, tarkuse ja saladustega, aga ka kõigest mittevajalikust vabastamisega. Sellel päeval võib viia läbi kombetalitusi millestki vabanemiseks: ebavajalikest asjadest, sidemetest, halbadest harjumustest, negatiivsetest iseloomuomadustest, solvumistest. Isegi tavaline koristamine omandab maagilise tähenduse, sest koos ära visatud või põletatud prügiga lahkub ka see, mida sul oma elus enam vaja pole.
Pane siiski tähele, et maailmadevaheline piir on sel ajal väga õhuke ja ka mõni väiksem tegevus, mis pole päris õigesti läbi viidud, võib olla väga halbade tagajärgedega. Kaugemale pimedusse sukeldudes vajume ka aegade hämarusse: sümboolselt seostub see periood seitsmenda, kõige pühama põlvkonnaga. Kui sa tead oma seitsmenda põlve esivanemaid, siis võid pöörduda nende poole, et saada nõu oma saatuse põhialuste, oma elutee kohta. Samuti võid rohkem teada saada kogu oma suguseltsi kohta, süveneda selle ajaloosse. See kehtib eriti tarkuse, üksinduse, hullumeelsuse, suremise ja saladustega seotud küsimuste kohta. Kui sinu suguvõsas leidub erakuid või munkasid, siis võid abi saamiseks nende poole pöörduda.
