Jalutusmeditatsioon võib olla väga nauditav. Jalutada tuleb aeglaselt, kas üksi või sõpradega, soovitatavalt mõnes kaunis paigas. Jalutusmeditatsioon on tegelikult mõeldud selleks, et jalutamisest rõõmu tunda – mitte selleks, et jalutades kuhugi jõuda, vaid lihtsalt jalutamine jalutamise pärast. Eesmärgiks on viibida praeguses hetkes ja olla teadlik oma hingamisest ja kõndimisest, nii saad nautida igat sammu. Seepärast tuleb meil maha raputada kõik mured ja ängistus, mitte mõtelda tulevikust ega minevikust, vaid lihtsalt nautida praegust hetke.
Võime jalutama minna koos väikese lapsega. Me jalutame, ning astume oma samme, nagu oleksime kõige õnnelikum inimene siin maamuna peal. Kuigi me kõnnime niigi kogu aeg, on meie kõndimine rohkem nagu jooksmine. Sel moel kõndides pressime oma ängistust ja kurbust Maa sisse. Meil tuleks kõndida nii, et pressiksime Maasse vaid rahu ja kirkust. Sellega saaks soovi korral igaüks hakkama. Iga laps saaks sellega hakkama. Kui teeme ühe sellise sammu, suudame teha ka teise, kolmanda, neljanda ja viienda. Kui suudame teha ühe sammu rahus ja rõõmus, toodame rahu ja rõõmu kogu inimkonna hüvanguks.
Jalutusmeditatsioon on imeline praktika. Kui lähed järgmine kord loodusesse jalutama, siis tee sellest meditatsioon, kõndides pisut aeglasema kiirusega kui tavaliselt ja ühtlusta oma hingamine vastavalt oma sammudega. Näiteks tee kolm sammu iga sissehingamise jooksul ja kolm sammu iga väljahingamise jooksul, öeldes vastavalt “sisse, sisse, sisse” ning “välja, välja, välja”. “Sisse” ütleme selleks, et määratleda oma sissehingamist. Iga kord, kui midagi nimetame, tajume seda reaalsemana, justkui lausudes oma sõbra nime. Kui sinu kopsud tahavad teha kolme sammu asemel neli, siis palun anna neile need neli sammu. Kui nad soovivad kahte, siis anna neile need kaks sammu.
Sissehingamise ja väljahingamise pikkus ei pea olema võrdne. Kui tunned, et oled kõndides õnnelik, tunned rahu ja rõõmu, siis kõnnidki õigesti ja meditatiivselt. Ole teadlik oma jalgade ja Maa vahelisest kokkupuutest. Kõnni nii, justkui suudleksid oma jalgadega Maad. Me oleme Maale põhjustanud palju halba. Nüüd on käes aeg selle eest hästi hoolt kanda. Nii jagame maapinnaga oma rahu ja vaikust ning armastust. Kõndimine on siis vaimne.
Kui märkame aeg-ajalt midagi kaunist, võime soovi korral peatuda ja seda vaadelda – näiteks puud, lille, lapsi mänguhoos. Vaadeldes püsime oma meditatiivses hingamisrütmis, kuid ei kaota silmist seda kaunist lille ega lase oma mõtetel võimust võtta.
Kui soovime edasi jalutada, siis hakkamegi lihtsalt uuesti liikuma. Iga meie samm tekitab maheda tuulehoo, mis värskendab meie keha ja meelt. Iga sammuga hakkab lill meie jalge all õitsema. Seda saame teha vaid siis, kui me ei mõtle ei tulevikust ega minevikust, kui teame, et elu saab leida vaid praegusest hetkest.
Allikas: Saavuta meelerahu, olles igal hetkel teadlikkuses
Meelerahu meistri Thích Nhất Hạnhi elutarkused
Sadhguru 60 imelist tarkusepärlit elust, armastusest ja õnnest
12 karmi elutõde, mida me ei soovi tunnistada, kuid mis on tõsi
