Mitmed universumi esimesed galaktikad osutusid James Webbi kosmoseteleskoobiga tehtud vaatluste põhjal oodatust eredamaks ja kogumaks. Kui saadud tulemused ajahambale ja täiendavale kontrollile vastu peavad, võib anda need Eesti teadlaste sõnul aimu, milline näeb välja vähemalt osa seni tabamatuks jäänud tumeainest, vahendab Novaator.err.ee.
„Räägime ülikaugetest galaktikatest, mis moodustusid kõige rohkem 300–400 miljoni aastaga, ilmselt kiiremini kui elu Maal. Miljard aastat pärast Suurt Pauku on neist mõned sama suured kui meie Linnutee. Vähemalt praegu ei suuda kogukond hästi seletada, kuidas taolised väga heledad galaktikad üldse tekkida said,“ tõdes Hardi Veermäe, keemilise ja bioloogilise füüsika instituudi (KBFI) vanemteadur.
