Meid ründab pidevalt terve rida patogeene – baktereid, viirusi ja seeni. Tavaliselt saab meie immuunsüsteem nendega hakkama juba enne, kui me mingeid sümptomeid märkame – võib-olla oleme sel päeval, kui võitlus käib, lihtsalt natuke väsinud või “lömmis”, aga juba järgmisel päeval tunneme ennast jälle normaalselt. Sümptomeid kogeme siis, kui meie immuunreaktsioon ei suuda patogeenist jagu saada.
Tavaravi ülemiste hingamisteede infektsioonide (ÜHI) korral soovitab enamus meedikuid puhata ja vedelikke tarbida, ent lisaks kirjutatakse välja antibiootikume, viirusevastaseid ravimeid ning ravimeid köha, kurguvalu, ninakinnisuse, palaviku ja teiste sümptomite leevendamiseks. Kõik sümptomeid leevendavad ravimid (ka need, mis on käsimüügis) tekitavad kõrvaltoimeid, millega tuleb arvestada. Vähemalt ei manustata kroonilise põskkoopapõletiku korral enam ninna radioaktiivset ainet (raadium) nagu tehti 1950ndatel ja 1960ndatel. (Ei ole mingi üllatus, et aastaid hiljem tekkisid nendel patsientidel vähk, kilpnäärmeprobleemid, hammaste haprus ja teised hädad.)
Funktsionaalne vaatenurk
Ninakinnisus on tüüpnäide ÜHIga kaasnevatest probleemidest. Seda põhjustavad harva bakterid; enamasti on süüdi allergia, viirused, kokkupuude toksiliste ainetega ning kõige sagedamini pärmseened. Mayo kliiniku uuringus leiti, et 96% kroonilise sinusiidiga patsientidest olid nakatunud ühega paljudest seentest ning kannatasid seene põhjustatud allergiliste reaktsioonide all. Nendele tulemustele leiti hiljem kinnitust ka ühes Austria põskkoopakliinikus. Mayo kliinik hoiatab antibiootikumide kasutamise eest nende juhtumite korral, sest need teeksid tõenäoliselt olukorra ainult hullemaks (ning põhjustaksid pikemas perspektiivis probleeme soolestikus).
Teises uuringus leiti, et antibiootikumist amoksitsilliin ja ninna pihustatavast steroidist ei ole ägeda sinusiidi korral abi. Funktsionaalses meditsiinis pigem soovitatakse sinusiidi korral antibiootikumi mitte kasutada ning kindlasti hoiduda ninna pihustatavatest dekongestantidest, mis võivad põhjustada sõltuvust ja hiljem sümptomeid hoopis süvendada.
Probiootikumide kasutamine tundub mulle loomulikum. Kuidas probiootikumid aitavad? Olen esitanud hulgaliselt tõendeid selle kohta, kuidas probiootikumid immuunfunktsiooni üldiselt parandavad. Siin on aga mõned näited sellest, millist kasu toovad probiootikumid konkreetselt ülemiste hingamisteede infektsioonide korral.
Probiootikumi saanud lasteaialaste seas vähenes oluliselt nii kõhulahtisuse juhtumite kui ka ÜHI-de esinemissagedus. Kolme- kuni viieaastastel lastel, kes said kuue kuu jooksul kaks korda päevas probiootikumide kombinatsiooni sisaldavat toidulisandit, vähenes kõrge palaviku episoodide arv tunduvalt ning nad puudusid lasteaiast peaaegu 30% võrra vähem päevi.
Üliõpilased, kes said kahte probiootilist bakteriliiki sisaldavat toidulisandit, kogesid 34% võrra vähem ÜHI-de raskeid sümptomeid ja nad puudusid loengutest kaks päeva vähem kui kontrollgrupp.
Loomkatses on näidatud, et eelnevalt manustatud probiootikumid kaitsevad loomi grippi nakatumise eest.
Kümne uuringu põhjal koostatud ülevaade näitas, et probiootikumid on ÜHI-de esinemissageduse ja raskuse vähendamisel platseebost tõhusamad ning vähendavad ka tarvidust antibiootikumide järele.
Probiootikumid võivad parandada eakate reaktsiooni gripivaktsiinile.
Soovituslikud abinõud
Funktsionaalse meditsiini esindajad kasutavad tavaliselt seisundi kiireks leevendamiseks mittetoksilisi looduslikke abivahendeid (näiteks neid, mida on kirjeldatud veebisaidi HBNShow.com rubriigi “Library” immuunfunktsiooni puudutavas alajaotuses), püüdes samal ajal tuvastada ja kõrvaldada kaebuste algpõhjust ning tugevdada immuunsüsteemi.
Haigusest taastumise kiirendamiseks soovitavad nad enamasti korralikult toituda, piisavalt magada ning tarbida vedelikke ja immuunsust tugevdavaid toidulisandeid. Nagu allergiate puhul, nii soovitatakse ka siin mõnikord loputada nina füsioloogilise lahusega, kasutades näiteks ninaloputuskannu, või pihustada ninakäikudesse Xlear’i ksülitoolilahust.
Funktsionaalse meditsiini arstid ei asu üldiselt kohe sümptomitega võitlema, sest peavad näiteks palavikku immuunsüsteemi tööriistaks. Köhimine võib samuti olla kasulik tegevus, sest aitab kopsudest röga välja saada.
Muud võimalused
D-vitamiin on immuunsüsteemi talitluse seisukohast väga tähtis ning see kehtib ka ÜHI-de ennetamise ja ravimise kohta. (Lisateavet leiate mittetulundusliku D-vitamiini nõukogu veebisaidilt VitaminDCouncil.org.)
Oliivileheekstrakt aitab küll viiruste vastu, aga seda tuleb tarvitada ettevaatlikult, vastasel korral mõjub see probiootikumidele negatiivselt.
Katkend on pärit kirjastuse Pilgrim poolt välja antud Martie Whittekini raamatust “Tervise taastamine probiootikumide abil”.
Praegu on tervisevaldkonnas erakordselt põnev aeg. Viimasel ajal on hakatud mõistma, et rohke, rikkalik ja hästi tasakaalustatud komplekt sõbralikke baktereid ehk probiootikume aitab meil vältida või saada jagu allergiatest, igemeprobleemidest, reflukshaigusest, külmetusest ja gripist, soole¬põletikust, väsimusest, kõrgest kolesteroolitasemest, soole ärritussündroomist, kõhukinnisusest, diabeedist, üleliigsest kehakaalust, psoriaasist, põskkoopapõletikust, Crohni tõvest ja teistest hädadest.
“Tervise taastamine probiootikumide abil” jaguneb kaheks osaks. Esimeses osas selgitatakse, mis asi on inimese kehafloora ja kuidas see soolestikus tegutseb. Vaatluse all on ka see, millest bakterite kogukond koosneb. Erilist tähelepanu pööratakse halbade ja heade bakterite loodusliku tasakaalu teemale. Põhjalikult käsitletakse seda, kuidas bakterite kogukond võib kehva toidu, toksilise keskkonna või erinevate ravimite tõttu tasakaalust välja minna ja tervisele negatiivseid tagajärgi põhjustada. Seejärel tuleb juttu võimalustest, kuidas tasakaal turvaliselt ja tõhusalt taastada. Tähtsat rolli mängivad siinjuures probiootikumid – head bakterid, mis on saadaval toidulisanditena. Teises osas kirjeldatakse levinumaid tervisehädasid, mis võivad bakterite tasakaalu häirumise tõttu tekkida. Iga terviseprobleemi juures vaadeldakse nii tavapäraseid ravimeetodeid kui ka seda, mil moel probiootikumidest abi võiks olla. Samuti leiate praktilist teavet ja nõuandeid, mis aitavad teil langetada enda tervise huvides kõige paremaid otsuseid.
MARTIE WHITTEKIN on sertifitseeritud toitumisnõustaja ja sünditseeritud raadiosaate juht. Ta on olnud USAs juba üle 30 aasta meditsiini alternatiivsete suundade üks juhtfiguure. Riikliku täisväärtuslike toitude ühingu NNFA presidendina pidas ta edukaid läbirääkimisi, mille tulemusena võeti vastu toidulisandeid puudutavate tervise- ja haridusküsimuste seadus. Selle eest tunnustas NNFA teda “Ristisõdalase auhinnaga”. Lisaks on ta olnud Bastyri ülikooli hoolekogu liige. Tema eelmist raamatut “Looduslikud alternatiivid maokaitsetablettidele” on saatnud suur müügiedu.
