Keskmiselt iga 14. täiskuu on nn superkuu, ehk paistab erakordselt suurena, olles oma veidi väljavenitatud orbiidil kõige lähemal Maale. Superkuu pole seega just haruldane nähtus. Küll on haruldane see, mida me võime näha 27. septembril, kui just õiges kohas oma planeedil viibime.
Juba 33 aastat pole midagi sellist näha olnud, kuid 27. septembril peaks sattuma ühele ajale Kuu lähenemine meie planeedile, ehk siis superkuu ja kuuvarjutus, kui Maa läheb Kuu ja Päikese vahelt läbi. Suurem osa maakerast peaks sel ajal saama osa superkuuvarjutusest, mis kestab enam kui tunni, vahendab SciTechDaily. NASA kinnitusel peaks kuu sel ajal olema perigees, ehk kõige lähimas punktis Maale ja paistma seega meile erakordselt suurena – perigees on Kuu maale 50 000 kilomeetrit lähemal kui oma orbiidi kaugeimas punktis ehk apogees ja paistab seega 14% suurema ja 30% eredamana.
Tunni ja 12 minuti jooksul sel päeval neelab Maa vari järkjärgult kogu Kuu, kuna planeet liigub läbi Päikese ja Kuu vahelt. NASA Goddardi keskuse teadlased on arvutanud kuuvarjutuste rütmi ette tervelt tuhande aasta peale, 21. sajandil peaks kuuvarjutusi nägema 228 korda. Viimatine superkuu ja kuuvarjutuse sattumine ühele ajale oli aastal 1982 ja järgmist pole oodata enne aastat 2033. Niisiis 2015. aasta 27.-28. septembri ööl on mõtet pilgud taevasse suunata. Ka järgmist täielikku kuuvarjutust on Eestist näha alles 2018. aastal.
Mis kell mida näeb?
Forte sõnul peaks Tallinna kohal kuuvarjutus olema esmaspäeva varahommikul täielikult nähtav, algusega kell 4.07, tipuga kell 5.47 ja lõpuga kell 7.25.
kuuvarjutus pole küll üliharuldane nähtus, kuid soovitame end siiski valmis panna: lähemate aastate jooksul me oma kodus täielikku varjutust ei näe. 2016. aastal näeme vaid poolvarjulist kuuvarjutust, 2017. aastal osalist kuuvarjutust ja alles 2018. aasta suvel tuleb järgmine täielik kuuvarjutus. (Nagu ülalpool mainitud sai, tuleb järgmine superkuuvarjutus aga alles aastal 2033).
Värskendame siis mälu: mida see varjutuste liigitamine siis tegelikult tähendab? Vaatame pilti:
Päike on Maast oluliselt suurem, seetõttu on Maa vari koonusekujuline. Täisvarju piirkond, kus Kuu poolt vaadates Maa katab terve päikeseketta, on joonisel tumedam. Kui Kuu on tervenisti selles varjukoonuses, on tegu täieliku kuuvarjutusega, Maalt näeme siis “pimendatud Kuud”. Kui Maal poleks atmosfääri, ei näeks me täisvarjus olevat kuuketast üldse.. Et aga Maad ümbritsev atmosfäär on olemas, jõuavad Kuuni atmosfääri poolt painutatud valguskiired ja me näeme täiskuud oluliselt tumedamana, värvilt punakaspruunina.
Kui Kuu jääb varjukoonuse piirile, on osa temast Päikese poolt valgustatud ja me näeme täiskuu asemel kuusirpi. Kui hoolikalt vaadata, siis tavaline kuusirp see ei ole – varjujoon ei tarvitse läbida Kuu pooluseid. Taevas näha olev “kuu tükk” on seetõttu pigem segmendi kui sirbikujuline. Maa varjujoone ei ole nii kõver kui kuuketta serv.
Kui Kuu jääb poolvarju piirkonda, siis me varjujoont ei näe. Varjutusest annab märku vaid kuuketta ebaühtlane heledus: täisvarju poolne serv on tavalisest tumedam. Et Kuu on taevas väga hele, siis me seda tumenemist tavaliselt ei märka, küll aga on tumedam pool selgesti näha fotodel. Aasta 2016 ongi selle poolest omapärane, et mõlemad selle aasta kuuvarjutused on poolvarjulised.
Loomulikult eelneb igale osalisele ja täisvarjutusele poolvarju faas, kus Kuu pole veel täisvarjuni jõudnud. Esmaspäev, 28. september ongi hea selle poolest, et vaadelda saab kõiki kolme faasi. Muidugi, kui ilm on selge ja te suudate vara tõusta. Poolvarju minek algab kell 03.12 (Eesti suveaeg!) ja täisvarjuni jõuab ta kell 04.07. Seejärel tuleb osalise varjutuse faas, mis kestab kella 05.11-ni. Sealt algab täielik varjutus, see lõpeb kell 6.23.
Kuidas see taevas välja näeb, sellele annab ehk selgitust järgnev joonis.
Viimast poolvarju faasi me ei näe, kuna Kuu on selleks ajaks loojunud (Tartus loojub Kuu kell 7.19, Tallinnas kell 7.28).
Tasub veel märkida, et loojuv Kuu on silmapiiri suhtes kaldu (pööra pilti 30 kraadi paremale).
Pühapäevaõhtune superkuu vaatlus Tõraveres
Forte.ee, Astronoomia.ee, Tartu Tähetorn, NASA
Uuri lisa kuuvarjutuse kohta ka kodulehelt Earthsky.org
