Saksa veeteraapiale aluspanija, Sebastian Kneipp, on teinud veega ravimise osas rida katseid. Mõned tema mõtted olgu ära toodud ka siin. Tekst on muutmata kujul, mistõttu võib leida naljakaid väljendeid vanemast keelekasutusest.
Veega ravimise põhimõte seisneb verevarustuse parandamises. Terve inimese puhul on veri kehas jagunenud ühtlaselt ja kõik kehaosad on sama temperatuuriga. Näiteks, kui jalad on külmad, aga pea kuumab, on see märk, et veri on kehas kuhugi toppama jäänud. See omakorda võib olla haiguste tekke põhjuseks, mistõttu on väga oluline, et veri kehas liiguks. Vesi on suurepärane vahend, kuidas suunata verd liikvele ja parandada seisva vere tagajärjel tekkinud haigusekoldeid.
1. Jalgade ülevalamine aitab neerude, maksa ja põieprobleemide puhul. Jalgade ülevalamisel toimige nii: võtke üks ämbritäis külma vett ja hakake kandadest alates valama rahulikult ühtlase joana, liikuge valades pikkamisi alt üles kuni põlvedeni ja siis üle reite ja tuharate kuni poole seljani. Algul valage ühe reie peale ja siis teise, korrake tegevust kaks kuni neil korda.
2. Pea mähise tegemine ajab palaviku välja ja aitab külmetuse vastu. Seejuures on oluline, et mähis saaks tehtud õigesti: kastke käterätik külma vee sisse ja siduge ümber pea nii, et silmad ja suu välja jäävad. Oluline on juuksed märjaks teha, sest muidu ei tungi niiskus läbi ja siis pole mähisest mingit kasu. Märja rätiku peale tuleks siduda veel 2-3- kordselt kuiv rätik. Hakkab toimuma soojuse väljaauramine ja niiske rätik võtab selle vastu. Mida suurem on palavus inimese peas, seda rohkem niiske rätik seda välja imeb. Selline peamähkimine ei tohi kesta üle ühe tunni. Peamähkimist võib kasutada 1-2 korda nädalas.
3. Auru tegemine aitab kõrvapõletiku puhul valu vaigistada. Kõrvapõletikud tekivad enamasti külmetamise tagajärjel, mistõttu võib raviks ja valu vaigistamiseks kasutada sooja auru. Võtke väike kauss, pange sinna pihutäis kuivatatud teekummeli õisikuid või nurmenukuõisi ja kallake kuuma vett peale. Hoidke kõrvu kordamööda sellele aurule nii lähedal kui võimalik ja katke pea käterätikuga. Auru võib teha 20-25 minutit, kuid mitte rohkem. Peale aurutamist tõmmake kõrv ja pea üle jaheda niiske rätikuga, et vältida pea uimaseks jäämist.
4. Külma veega pesemine ajab kehast haigusevimma välja. Vesi, mis pesemisel higiaukudesse tungib ajab väljaauramisega pahad vimmad välja. Ravipesemisel toimi järgnevalt: hõõru kogu keha pealaest kuni jalatallani švammi või rätikuga kiiresti üle, nühkides igat võimalikku kehapunkti 3-4 korda. Kellel on pikad ja paksud juuksed, siis need jätke puutumata, sest need kuivavad kaua. Terve keha pesemist tuleb läbi viia nii kiiresti kui suudetakse, maksimaalselt 2-3 minutit. Tuba peab olema soe ja švamm või rätik nii märg, et vett kõikidesse higiaukudesse jaguks. Peale pesemist tuleb kohe riidesse panna või voodisse teki alla pugeda. Keha kuivatada ei tohi, sest vesi peab koos ihumahla ja haigusevimmaga saama kehalt ära aurata.
5. Silmade vannitamine aitab väsinud silmade ja kehva nägemise korral. Silmad on inimesel väga tähtsad kehaosad, mistõttu tuleb nende eest hoolitsemisele erilist tähelepanu pöörata. Silmade vannitamist on väga lihtne teha: võtke üks puhas pesukauss ja valage sinna niipalju külma puhast vett, et silmad ja nägu täies ulatuses sisse mahuvad. Pange nägu vette ja avage vee sees silmad, hoidke neid pärani kuni 5 sekundit. Siis tõstke pea veest välja ja pilgutage silmalaugudega, et silmamunad puhtaks saaks. Peale üheminutilist pausi võib protseduuri korrata ja teha seda 2-3 korda järjest. Silmade vannitamisi võib läbi viia mitu korda päevas.
Tule uuri veeteraapiatest ja loodusravist täpsemalt (võimalik osaleda ka esimesel tutvustaval päeval) SIIT.
Põlistarkuste ja Rahvaravi Kool: www.tarkustekool.ee
