Mis saab siis, kui vett enam pole? Vesi on meie jaoks nii loomulik ja iseenesestmõistetav ning kohati läheb meelest hinnata tema rolli meie elus. Mikk Sarv meenutab meile, et peaksime veest rohkem lugu pidama.
Aastatetagusest kirjandusõhtust on meelde sööbinud Juhan Viidingu kirjutatud ja ette loetud luuletus Talveöö, eriti selle teine ja kolmas rida, mille ta esitas suisa karjudes:
VETT LIHTSALT POLE
NII KÜLMAL AJAL.
Luuletus tervikuna on selline:
Vett vedama ei saagi minna keegi,
vett lihtsalt pole
nii külmal ajal. Ära parem teegi.
