Inimese keha sisaldab olenevalt vanusest 60–75% vett ning seetõttu ei ole ime, et selle tasakaalu häirimine toob kaasa palju terviseprobleeme. Veepuudus teeb sind haigeks ja ülekaaluliseks.
Vesi kaitseb organismi
Vee hulk inimese kehas sõltub vanusest: imikutel moodustab vesi 75%, noorukitel 65%, täiskasvanutel 60% ja eakatel inimestel 55% kehamassist. Vee kogus organismis langeb rasvumise korral ja tõsise ülekaalu puhul võib veesisaldus langeda isegi alla 40% kehamassist. See aga toob kaasa suure hulga uusi probleeme, kuna vesi on vajalik kõikide meie organismis toimuvate protsesside puhul. Seda on vaja toitainete ja hapniku transportimiseks kõigi keharakkudeni, toidu muundamisel energiaks ja toitainete omastamiseks. Vesi hoiab kehatemperatuuri stabiilsena ja kaitseb elutähtsaid organeid, osaleb kehavormide säilitamises ja on oluline naha tervisele. Vesi aitab organismil vabaneda jääkainetest: uriiniga väljuvad kehast paljud jääkained, vesi (pisarad, sülg) uhub ära ja lahjendab ärritavaid aineid.
Väsimuse puhul võib aidata klaas vett
Tundes ennast väsinud ja uimasena, tasub alustada klaasitäie puhta veega, millele võid sisse pigistada veidi värsket sidrunimahla. Veepuudus kehas aeglustab kõiki ensümaatilisi protsesse, mis toob kaasa väsimuse ja kurnatud oleku. Väsimus aga annab kehale signaali, et energia saamiseks võiks midagi süüa. Sageli näksime lõputult, kuna on tunne, et “tahaks midagi, aga ei tea mida”. Sellisel puhul tasub alati alustada klaasitäie veega ning oodata – võib-olla vajas keha just seda. On teadusuuringuid, mis viitavad sellele, et regulaarne veejoomine aitab kiirendada ainevahetust ja vähendada kehakaalu.
Veepuudus ja kõrge vererõhk
Kõrge vererõhk on paljude jaoks suur probleem, mis võib osutuda isegi eluohtlikuks. Kui keha on normaalselt veega varustatud, siis on vere veesisaldus 92%. Kui see aga juba veidi langeb, siis on see üks põhjus vererõhu tõusuks. Soovitus ärrituse puhul klaas vett juua võib selles valguses osutuda elupäästvaks. Ajukude sisaldab 70–80% vett ning selle tasakaalu häirumisel tunneme ennast stressis ja pahurana. Ka vere kolesteroolitaseme tõusu üheks põhjuseks võib olla krooniline veepuudus, kuna keha toodab kolesterooli selleks, et rakutasandil veekadu ennetada.
Veepuudus halvendab allergiat ja astmat
Veekaotus toob kaasa hingamisteede ahenemise, kuna keha püüab väljahingatava õhu veesisaldust vähendada. Mida enam keha kaotab vett, seda enam toodetakse allergiliste reaktsioonide põhjuseks olevat ainet histamiini.
Vesi on kasulik nahale, seedimisele ja lihastele
Piisav veejoomine aitab hoida naha särava, terve ja noorena. Nahk on keha suurim eritusorgan – selle kaudu väljub palju toksiine ja jääkaineid. Veepuudus häirib selle protsessi toimimist ning muudab naha vastuvõtlikuks sellistele haigustele nagu dermatiit ja psoriaas, samuti aitab kaasa enneaegsele vananemisele.
Veejoomise puhul kardetakse sageli suurenenud koormust neerudele – eriti on see probleemiks vanematel inimestel. Kuid veejoomise piiramine neerude säästmise huvides toob kaasa hoopis vastupidise tulemuse. Kui neerudes ja põies kogunevad jääkained ja toksiinid ning samas napib vett nende väljauhtumiseks, siis loob see bakterite arenguks soodsa keskkonna ning võib põhjustada põletikku, valu ja soodustada neerukivide teket.
Seedimisprobleemide nagu soole- ja maohaavandid, soolepõletik ja refluks üheks põhjuseks on muu hulgas ka liiga vähene vee ja aluseliste mineraalide tarbimine. Lisaks on veetarbimise suurendamine üks esimesi lahendusi pideva kõhukinnisuse puhul: kui kehas napib vett, siis suureneb selle tagasihaare soolestikus. See aga muudab seedimise aeglasemaks ja väljaheite kõvaks.
Ka lihaste ja liigeste normaalseks toimimiseks on piisav veetarbimine väga oluline. Liigeste sisepinnad ja meie “vedrustus” peab olema normaalselt niisutatud. Ebapiisava veetarbimise puhul liigesekapsli taastumine aeglustub, liigesed jäävad nõrgemaks ning sellest võib tuleneda valu ja ebamugavus. Vee ja elektrolüütide puudusesse jäänud lihased hakkavad kergesti krampi minema. Sellel on väga reaalne põhjendus, miks kõik treenerid meenutavad sulle, et pead pidevalt treeningu vältel veidi vett jooma.
Kui palju ja millist vett juua
Nagu kõik muu meie kehas ja meie elus, peab ka veetase püsima tasakaalus. Liiga palju vett võib olla kahjulik, kuid enamasti on igapäevaelus kerge tekkima just veepuudus. Vesi kaob meie kehast pidevalt uriini, väljaheite, hingamise ja higistamisega. Veekadu suureneb soojas kliimas ja füüsilise aktiivsusega. Tasakaalu säilitamiseks tuleb kaotatud vesi tagasi saada.
Organismi veevajadus on 28–35 ml kehakaalu kilogrammi kohta. Näiteks 60 kg kaaluval inimesel on päevane veevajadus umbes 2 liitrit, 70 kg kaaluval inimesel kuni 2,5 liitrit, mida saadakse nii söökidest kui ka jookidest. Veevajadus sõltub vanusest, töö ja tegevuse iseloomust, tervislikust seisundist, ümbritsevast kliimast, suurenenud higistamisest (kuum ilm, raske kehaline töö) ja suurenenud soolatarbimisest.
Toidu veesisaldus oleneb oluliselt sellest, milline meie menüü on. Köögiviljades on keskmiselt 93% vett, mis on kombineeritud veetasakaalu säilitamiseks vajalike elektrolüütidega. Lihas ja jahutoodetes on aga veesisaldus väga madal. Selleks, et keha veetasakaalu säilitada, on soovitav tarbida vähemalt 1–1,5 liitrit puhast maitsestamata ja gaseerimata vett päevas. Sealjuures tasub meeles pidada, et kui tunned janu, siis on see juba märk liiga suurest veepuudusest – vett tuleks juua janu ennetamiseks.
Tarbitava vee kvaliteet on väga oluline
Kõige lihtsam ja säästlikum nii loodusele kui ka rahakotile on juua kraanivett. Selleks pead aga veenduma, kas sinu kodune kraanivesi on puhas. See peab olema maitsetu, lõhnatu ja värvitu. Erinevates piirkondades on kraanivee kvaliteet erinev – püüa välja uurida, kust sinu kodune kraanivesi pärineb ning kui vaja, siis soeta endale kvaliteetne veefilter, et joogivett puhastada.
Pudelivesi on paljudele mugav lahendus, kuid sellega kaasneb hulk probleeme. Ilmselgelt on igasuguse plasttaara kasutamine lisakoormus keskkonnale. Kuid lisaks sellele võib plasttaara pikemas plaanis rikkuda ka seda vett, mis sinna sisse villitud. Kindlasti on oluline, et plastpudelis vesi ei oleks kuuma ilmaga päikese kätte seisma jäänud – selline vesi vala kohe ära.
Maitsestatud veed võivad sisaldada suhkrut ning sünteetilisi maitse- ja värvaineid. Kui armastad mineraalvett, siis vaata järele, milliseid mineraale ja kui palju see sisaldab. Kui higistad palju, siis on mineraalvesi hea, kuna aitab taastada ka organismi soolavarusid. Kofeiini sisaldavad kohv, tee ja koolajoogid päevast veevajadust ei kata, kuna sarnaselt alkoholiga suurendavad need hoopis vedeliku väljutamist organismist, kuna kiireneb neerude tegevus ja suureneb higieritus.
Eestlastel on oluline eelis väga paljude maade elanike ees, kuna meie põhjavesi on valdavalt puhas ja seda on piisavalt. Vesi on elu alus ning vanad eestlased pidasid allikaid pühadeks paikadeks. Allikavett hindavad paljud inimesed ka tänapäeval parimaks. Vaata siit järele, kas sinu kodu lähedal on allikaid.
Allikas: www.telegram.ee
