Väravamängu algusest
Väravamäng kuulus Tallinna Vanalinnapäevade juurde alates aastast 1987 üle kümne aasta. Mängu käigus käidi ööl vastu pühapäeva regilaule lauldes läbi kaheksa väravakohta Tallinna linnamüüris. Iga värava juures mängiti keskaja muusikat ja ajaloolane Ott Sandrak jutustas värava juures läbi aegade toimunud lugusid.
Ringkäik piki väravaid algas Vanalinna Muusikamajast vastupäeva piki linnamüüri Väikese Rannavärava juurde kirdes, sealt edasi Suurde Rannaväravasse põhjas, sealt Nunneväravasse loodes, Pika jala väravasse läänes, Lühikese jala väravasse edelas, Harju väravasse lõunas, Karjaväravasse kagus ja Viru väravasse idas.
Nii kõnniti lauldes, jutustades ja pilli mängides läbi kõik ilmakaared. Regilaulud kandsid maarahva tarkust ja väge, pillimäng ja jutustused Euroopa areneva linnakultuuri väge.
Mängu mõtteks oli ürgvana tava käia lauldes mööda maad jaanipäevaeelsel ajal. Taoline tava oli tuntud üle Eesti, samuti Soomes ja Karjalas. Eriti nädalavehtustel mindi naaberkülla, naabervalda, naaberkihelkonda või isegi naabermaakonda pidudele ja kiikuma. Tee lühendamiseks lauldi laule kõigest, mida nähti, kuid ka muistseid müüte ja lugusid. Selline käimine ja laulmine laadis inimesed täis head väge ja jaksamist. Head väge tõid meie riigile ja rahvale ka Tallinna vanalinnapäevade väravamängude öised kõndimised.
Vanalinnapäevade Väravamängu kümne aasta sisse mahtus Eesti iseseisvumine ja diplomaatiliste suhete taastamine. Edasi rändas Väravamäng üle Eesti erinevatele linnamägedele – Kolga Muuksi linnamäele, Kohila Loone linnusele, Viljandisse ja mujalegi.
Hirvepargi Avatud Ruumid koos Väravamänguga
Aastast 2004 toimusid Tallinna Hirvepargis Vanalinnapäevade ajal Avatud Ruumi pargiseminarid puude ja rohealade osast linnaelus. Dendroloogid tutvustasid puude lugusid, linnarahvas sai kõnelda oma lemmikpuudest ja rohealadest ning sellest, kuidas neid hoida. Samaaegselt toimus õppimine rohelises klassiruumis – püstkodades sai õppida paelte punumist, pillide valmistamist joonistamist jne. Väljas puude all sai harjutada joogat, maadlemist, trummimängu.
2006. aasta Vanalinnapäevadel algas Väravamängu teine ring. Nagu esimeses ringis, alustati ööl vastu pühapäeva, kuid seekord Hirvepargist. Õhtune tantsu- ja lauluring läks lauludega liikvele päikeseloojakul piki linnamüüri ja väravaid, liikudes üle Toompea kõigepealt edelasuunda Lühikese jala väravasse lauluga Ema haual, mis on üks eesti tuntuimaid regilaule. Ka Toompead arvati olevat Kalevipoja ema Linda hauakünkaks.
Lühikese jala värav ühendas all-linna Toompeaga, maad selle valitsejatega. Edelasuund ilma- ja tuulekaarena on kõige soojem, niiskem ja viljarikkam. Edelasse jäävad Euroopa keskused – Kopenhaagen, Berliin, Brüssel, Pariis.
Lääneväravaks on Pika jala värav. Sinna mindi lauluga Sõjamees. See oli ametlik sissepääsuvärav Toompeale. Läänesuund märgib päeva lõppu ja sügist, kokkuvõtete tegemist. Läände jäävad Põhjamaade keskused – Stockholm, Oslo, veel kaugemal Inglis- ja Šotimaa.
Loodeväravaks on Nunnevärav Kodulinna õue peal, selle juurde viis Kuusalust üles kirjutatud laul Haned kadunud. Siit pääses naistsistertslaste kloostrisse. Loodesuund on hilisõhtu ja hilissügise suund. Siit algab uue päeva ja uue aasta loomine. Loodesuuna maadest ja keskustest võib nimetada Saamimaad, Islandit ja Gröönimaad.
Põhjaväravaks on Suur rannavärav, kuhu mindi lauluga Suur Härg. Siit läks tee sadamasse ja sealt edasi Põhjamaadesse ja Euroopasse. Põhja suund on südaöö ja jõuluaja suund. Põhja poole jäävad Helsinki Soomes, Karasjohka Saamimaal ja teisel pool põhjapoolust Tokio ja Jaapan.
Kirdesuunas on Väike rannavärav ja lauluks teel sinna oli Suur Tamm. Siit pääses Vene tänavale, kus olid valdavalt vene kaupmeeste majad. Kirre on hilistalve ja varahommiku suund. Kaugemateks keskusteks on Petroskoi Karjalas ja Murmansk Koola saamide maal.
Idasse avaneb Viru värav, tee Virumaale ja sealt edasi Vadja- ja Ingerimaale, samuti Venemaale Peterburgi. Viru värava juurde viis laul Viru sepp. Ida on hommiku, päevatõusu ja varakevade suund.
Kagusuunas oli Karjavärav Suur-Karja tänava juures, kuhu mindi lauluga Mehetapja. Siit läksid linnarahva lehmad-lambad-hobused karjamaadele. Kagu suund on keskhommiku ja hiliskevade suund, kui lehed puhkevad puudel ja rohi hakkab taas haljendama.
Väravamängu viimaseks väravaks oli 2006. aastal Harju värav lõunas, Harju tänaval Gloria restorani juures. Harju värava juurde mindi lauluga Tähemõrsja. Siit läks maatee Harjumaale ja edasi lõunasse Riiga. Lõunasuund on keskpäeva ja Jaanipäeva suund, kus valgust on kõige enam.
Regilaulude lauljateks olid Viljandi Kultuuriakadeemia ja teiste teatrikoolide üliõpilased ning õppejõud, lisaks teised regilauludest hoolijad ja nende lauljad. Ajaloo lugude kõnelejaks oli nagu esimese Väravamängugi ajal ajaloolane Ott Sandrak.
Väravamäng Kihelkonnamänguna
Tänavune Väravamäng toimub Tallinnast väljas Harjumaal Kuusalu kihelkonnas Pärispeal Kihelkonnamänguna. Alustame 16. Juunil kogunemisega kell 22 Purekkari neemel. Kui päike loojub, alustame laulude ja lugudega teekonda, mis kestab päevatõusuni kell neli hommikul. Lugusid vestab taas ajaloolane Ott Sandrak, laule laulavad Mikk Sarv, Jaak Johanson, kaasa teevad Kristiina Ehin, Silver Sepp ja Pärispea inimesed.
Autor: Mikk Sarv
