Talviseks hooajaks suurte kaubanduskettide riiulitele maasikate “tootmine” on Hispaanias suur äri juba 1980ndatest aastatest alates. 90% neist kasvatatakse Huelva piirkonnas. See on vahemerelise kliimaga ala, kus suved on rohke päikesepaistega ning kuumad ja kuivad. Talved aga pehmed ja vihmased. Piirkonda kutsutakse seetõttu Costa de Luz´iks (valguse rannik). Kuigi piirkond on avamaa maasikakasvatuseks ideaalne, tehakse seda paraku pikkades kiletunnelites. Suurim maasikahooaeg on aprill-mai, kui toodetakse 330 tuhat tonni maasikaid ja see kogus kasvab iga aastaga. Hispaania on Ameerika järel suurim maasikakasvataja.
Huelva piirkond on ka keskkonnakaitsjate huviorbiidis – siin asub 6000 km2 suurune Euroopa üks suurimaid loodusparke Doñana, mis on koduks paljudele haruldastele loomaliikidele ning sinna lendab talvituma 500 tuhat lindu. Keskkonnakaitsjad löövad häirekella juba aastaid – maasikakasvatus reostab põhjavett ja teeb piirkonnale korvamatut kahju, sest kasvatused võtavad aina pinda juurde ning nende arvelt hävinevad haruldased linnu-ja loomaliigid.
Hispaania maasikas: rohkelt keemiat garanteeritud
Kas kogu see looduse saastamine pestitsiidi- ja plastmassijääkidega kuidagi positiivselt ka väljendub – näiteks maasika heas maitses? Neile, kellele maasika juures meeldib kurgi maitse, võivad vastata “Jah”.
Ajakirjanik ja uurija Claude-Marie Vadro tuletab oma põhjalikus raamatus nimegamürk näiteks on keelatud Montreali protokolliga aastast 1987, sest see gaas hävitab osoonikihti. Kloropikriin aga koosneb kloorist ja ammoniaagist – karm mürk, mis hingamisteedesse sattudes tekitab tugevat valu ja kutsub esile oksendamist. Viimast mürki kasutas muide Ali Hassan Al-Madjid 80ndatel keemiarelvana kurdi mässuliste ja šiitide vastu, mille eest ta mõisteti surma.
Aastal 2005 avastas DGCCRF (Prantsuse majandusministeeriumile alluv tarbijakaitseamet – toim.) kontrolli käigus pestitsiidide jälgi 76% kontrollitud kaubast. Sakslaste uurimustulemused aga olid veelgi hävitavamad: leiti jääke 105 kahjulikust ainest, millest mõned on väga mürgised – fludioksoniil, tsüprodiniil, fenheksamiid, tolüülfluaniid (paljudes maades on see keelatud taimekaitsevahend), asoksüstrobiin jne.
Tulemus: et tarbija saaks talvel süüa maasikaid vahukoorega, on Doñanas töötavatel inimestel plahvatuslikult kasvanud naha- ja kopsuhaigused. Enamus töötajaid on, nagu tomatikasvatusteski, mitteametlikud pagulased Marokost ja teistest Aafrika riikidest, kes elavad ebainimlikes tingimustes ja saavad tasuks sandikopikaid. Lisaks on need varakevadised maasikad lahja maitsega ning väga mürgirohked – miks sellist asja üldse suhu panna? Me kõik saame seda olukorda muuta, mõeldes järele, mida me tarbime.
Autor: Kristel Randrüüt
Allikas: Telegram.ee
