Vanemahüvitis arvutatakse hüvitisele õiguse tekkimise päevale eelnenud kalendriaasta sotsiaalmaksuga maksustatud tulude järgi. Tuluna arvestatakse töist Eestis sotsiaalmaksuga maksustatud tulu. Kui sotsiaalmaksu on inimese eest maksnud riik, siis seda ei arvestata töise tuluna. Samuti ei arvestata välisriikides teenitud tulu, millelt pole Eestis sotsiaalmaksu makstud.
Aastatulu jagatakse 12 kuuga, kuid 12 kuust lahutatakse eelnevalt päevad, mil vanem oli haiguslehel, hoolduslehel või rasedus- ja sünnituspuhkusel. Jagatis ongi vanemahüvitise suurus. Näiteks, kui ema jääb rasedus- ja sünnituspuhkusele märtsis 2007 ning õigus vanemahüvitisele tekib 2006. aasta tulude alusel, jagatakse 2006. aasta kogutulu 12-ga. Kui aga rasedus- ja sünnituspuhkus algab 1. novembril 2007 ning vanemahüvitise maksmine algab peale 20. märtsi 2008, siis vanemahüvitis arvutatakse järgnevalt: 2007. aasta tulud jagatakse 10 kuuga. Arvestamata jäetakse rasedus- ja sünnituspuhkusel oldud kuud.
Kui vanem ei töötanud hüvitisele õiguse tekkimisele eelnenud aastal, siis makstakse vanemahüvitist hüvitise määras, mis 2008. aastal oli 3600 krooni, 2009. aastal on 4350 kr.
Kui vanem nimetatud aastal töötas, kuid tema keskmine sissetulek jäi alla alampalga, makstakse vanemahüvitist alampalga määras. 2008. aasta alampalk on 4350 krooni ning 2009. a see ei muutunud.
Vanemahüvitise ülempiiriks on üle-eelmise aasta kolmekordne keskmine palk. 2008. aasta ülempiiriks on 25 209 krooni. 2009. a vanemahüvitise ülempiiriks on 30 729 krooni.
Kui emal on õigus rasedus- ja sünnituspuhkusele ning ta seda ei kasuta, makstakse vanemahüvitist esimese 70 päeva jooksul mitte rohkem kui alampalga suuruses.
Aasta vahetudes juba määratud vanemahüvitise alam- ja ülemmäärad ei muutu. Kui vanemahüvitise suuruseks on alampalga määr ning aasta vahetudes alampalk tõuseb või jääb töötasu põhjal määratud hüvitis alla alampalga suuruse, jätkatakse vanemahüvitise maksmist uue alampalga määras.
Allikas: www.hopsti.ee
