Vanemahüvitise arvutamine eelneva töötamise korral Euroopa Liidu liikmesriigis Vanemahüvitise suuruse arvutamine, kui hüvitise taotleja on hüvitisele õiguse tekkimisele eelneval kalendriaastal töötanud Euroopa Liidu riigis, Norras, Liechtensteinis, Islandil või Šveitsis toimub vastavalt Euroopa Liidu määrusele 1408/71. Määruse kohaselt arvestatakse eelnimetatud riikides töötatud aega samaväärselt nagu inimene oleks töötanud Eestis, st Eestis eelmisel kalendriaastal makstud sotsiaalmaks […]
Vanemahüvitise arvutamine eelneva töötamise korral Euroopa Liidu liikmesriigis
Vanemahüvitise suuruse arvutamine, kui hüvitise taotleja on hüvitisele õiguse tekkimisele eelneval kalendriaastal töötanud Euroopa Liidu riigis, Norras, Liechtensteinis, Islandil või Šveitsis toimub vastavalt Euroopa Liidu määrusele 1408/71. Määruse kohaselt arvestatakse eelnimetatud riikides töötatud aega samaväärselt nagu inimene oleks töötanud Eestis, st Eestis eelmisel kalendriaastal makstud sotsiaalmaks loetakse makstuks ka teistes riikides töötamise ajal. Teises riigis reaalselt teenitud tulu hüvitise suuruse arvutamisel arvesse ei võeta.
Näiteks töötas lapsevanem eelmisel kalendriaastal 6 kuud Eestis ja 4 kuud Soomes. Tema keskmine kuutulu arvutatakse Eestis saadud töötasu alusel, näiteks on see 12 000 kr. Eeldatakse, et 12 000 kroonist kuutulu teenis vanem ka Soomes. Vanemahüvitise suuruse arvutamiseks korrutatakse 10 töötatud kuud keskmise tuluga ja jagatakse aasta kalendrikuude arvuga: 10 x 12 000 / 12 = 10 000 kr.
Kui lapsevanem töötas eelmisel kalendriaastal teises EL riigis ning Eestis tal tulu puudus, määratakse vanemahüvitis alampalga suuruses.
Erandina rakendatakse soodsamat kohtlemist emale, kes eelmisel kalendriaastal töötas ainult teises EL riigis, kuid vanemahüvitisele õiguse tekkimise aastal töötas Eestis ning jäi Eestis rasedus- ja sünnituspuhkusele. Sel juhul loetakse teises riigis saadud töötasuks sama aasta keskmine tulu Eestis.
