Vanarahva traditsioonid ja uskumused: veebruar ehk küünlakuu on kale aeg

Kirikukalendrist on tulnud nimed nagu: küündlapäävakuu, küünlakuu, küündlakuu, küündlekuu, küinlakuu, küinglekuu, vastlakuu ja lihaheitekuu. Küünlapäev ja küünlakuu on omakorda sinna jõudnud vana Rooma kalendrist.

Veebruar (vadjas fevral’i) on pärit Rooma kalendrist, kus aasta viimaseks kuuks olev februarius tähendab puhastuskuud ja on pühendatud jumal Februale, ka Februusile. Etruskidel oli Februus samuti puhastuse ja ka allmaailma jumal. Veebruarikuu nimi võib pärineda ka Febriselt, kes oli Roomas palaviku ja malaaria jumal.

Veebruari nimetusi teistel rahvastel

Rootsi (rahvalik) göjemånad – lumekuu, Poola luty – külmakuu, Leedu vasaris – talve surmakuu, Horvaatia veljaca – tuisu- ja pikenevate päevade kuu, Ukraina ljutii – külmakuu.

Hõimurahvastel: Komi uras’ öm – oravajaht, õmblustööd, Ersa davolkov – pilvekuu, Mari purgõš – hangekuu.