Tartu Ülikoolis tehtud analüüs näitas, et vanus 80 ja enam aastat, naissugu, läbipõetud depressiivsus ja vähene füüsiline aktiivsus on Eesti kesk- ja vanemaealiste depressiivsuse tekkes olulised tegurid. Uuringu tulemustest nähtub, et kuna depressiivsete riskirühma kuulub üha enam eakaid, peaks mõtlema perearsti visiidi aja pikendamisele, et ennetada vaimse tervise halvenemist, vahendab Novaator.err.ee.
Kliiniliste uuringute järgi kannatab Eestis depressiooni all ligi 6% täiskasvanud elanikkonnast. See tervisehäire esineb sagedamini üle 40-aastastel ja vanuse kasvades depressioonis inimeste osakaal suureneb. Rahvastiku vananemisest tingituna muutub üha tähtsamaks küsimus, millised tegurid võimaldavad inimestel pikendada piisavalt hea tervisega elatud aega.
Seepärast uuris Galina Opikova Tartu Ülikooli peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituudis kaitstud magistritöös Toitumisnõustaja Liis Orava soovitused depressiooni ja ärevushäirete korral
Oled kogu aeg väsinud? Loe, milles võib olla põhjus
Depressioon võib alguse saada lapsepõlvest
Kas nuti-depressioon? Miks me enam korraga õnnelikud ei ole?
