Kirjutama ajendas teadaanne Eesti ühe vähestest alternatiivmeedia kanalitest – Telegram.ee – tegevuse peatamisest. Kommentaariumides oli ka ehedalt eestlaslikku parastamist. Minul aga on siiralt kahju, et Telegramiga praegu nii on. Mis parata – ju siis on lugejad ikka veel liiga palju massimeedia kütkes ja seda on kurb tõdeda.
Telegram on Eesti meedias väga vajalik nähtus ja need parastajad ei saa oma rumalusest veel aru. Niisuguste inimeste ühisnimetaja on sheeple, mis Eesti keelde tõlgituna tähendaks – inimlambad! Ilmselt ja kahjuks ei ole Eestis veel kriitilist massi avatumaid lugejaid, et sellist lehte üleval pidada.
Samas üha enam inimesi kogu maailmas ärkab teadmisele, et meile kõigepalt kohustusliku koolisüsteemi ja hiljem massimeedia poolt antav maailmapilt on suures osas valel põhinev. Me oleme siiani elanud peaaegu et totaalse vale ajastul – valel põhinevad nii praegune rahandussüsteem, poliitiline süsteem, haridussüsteem, meditsiinisüsteem…
Põhipostulaadi on sõnastanud hästi David Icke ja Eustace Mullins: “On selge, et maailma kontrollib käputäis ülirikkaid ja -võimukaid ning nende rajatud ja nende kontrolli all hetkel peaaegu et kogu süsteem”. Mõni võib olla nimetab neid mehi “konspiratsiooniteoreetikuteks”. Kui aga teada, et see termin on CIA poolt käibele toodud diskrediteerimaks teisitimõtlejaid, siis paistavad vast asjad teises valguses. Erinevates väljendustes aga on sisuliselt sama väitnud ka USA presidendid John F Kennedy ja Teddy Roosevelt ning paljud paljud teised. Tavainimestele on see informatsioon veel võõras, kuna nende põhiliseks ja vahel kahjuks ainsaks infokanaliks on massimeedia.
Arusaamine nii radikaalsest uuest informatsioonist ja selle omaksvõtmine tähendab paradigma muutust ja eeldab suurt nihet kogu inimeste (programmeeritud) maailmapildis ja see võib olla paljudele väga raske. USA-sse pagenud endine KGB kõrge ohvitser Yuri Bezmenov väidab, et nn. demoraliseerimisfaasis ühe inimpõlve koolitamise ajal 15-20 aasta jooksul on võimalik kinnistada infoprogramm, mis takistab inimesel uue ja tõese informatsiooni vastuvõtmist oluliselt, teeb selle lausa võimatuks. See väide ei saa loodetavasti olla lõpuni õige, kuna praegu võib näha, et inimesed “ärkavad üles” ja muudavad oma arusaamu varem omandatud mõttemallide suhtes üllatavalt kiiresti.
Informatsiooniajastul on teadmatus valik. Halb valik. Kaasaegse küberneetika rajaja Norbert Wiener on öelnud, et inimesel on kohustus hankida ja läbi töötada informatsiooni. Praegu on informatsioonitulv (ja ka infomüra) massiivne ja orienteeruda selles raske. Siin aitab loogika ja analüüsivõime ning mida rohkem on infokilde, seda avaram arusaamine. Tõeliselt väärtuslikku informatsiooni ei pakuta niisama, ikka on kandikul pakutav enamasti informatsiooni kontrollija huvides (tasuta juust on vaid hiirelõksus).
Kogu maailma massimeediat kontrollivad vaid 5-6 suurkorporatsiooni. Arvamuste paljusus on näiline, ka esmapilgul peavoolumeedia seisukohtadele vastukäiv informatsioon võib tegelikkuses olla desinformatsioon ja teenida sama eesmärki, ehk siis olla nn “kontrollitud opositsioon”. Seega tuleb oma maailmapilt kildhaaval ise kokku panna ja neid kilde on õnneks tänu internetile ka leida. Massimeedia ja peavoolumeedia – need sõnad tegelikult ei ava adekvaatselt asja olemust – õigem termin on korporatiivselt kontrollitud meedia.
Ma ei loe enam ühtegi sellise meedia lehte ega vaata enam peaaegu üldse ka televiisorit! Mina, kes ma veel mõni aasta tagasi ei kujutanud hommikut ette ajaleheta käes… Miks? Esiteks, ma ei taha, et mind mõnitatakse “uudislugudega” näiteks kellestki “staarmetroseksuaalist” ja Anna Maria Galojanist ja nendesarnastest “meediastaaridest”.
Teiseks, ma ei taha, et mulle info kontrollijate huvides valetatakse! Tihti kuulen inimesi enesekindlalt ütlemas:” Mina olen realist!”. Kas nii ütlev inimene on kunagi mõelnud, kes, kuidas ja miks on pannud paika selle reaalsuse? Tundub uskumatu? Lähemal vaatlusel selgub, et pea kogu inimkonna reaalsust on pandud paika kellegi huvides ja väga professionaalselt juba aastakümneid, ja tegelikult pole see olnud üldse nii raske.
Autor: Andres Lindmäe
Loe edasi: www.terviseportaal.com
