Spiritistlik teadus jaguneb kahte ossa: katselisesse, mis tegeleb üldiste avaldustega, ja filosoofilisse, mis tegeleb intelligentsete avaldustega. Kes näeb vaid esimest, sarnaneb inimesega, kes tunneb füüsikat ainult lõbusate katsete kaudu, uurimata seda teadust sügavuti. Tõeline spiritistlik õpetus seisneb vaimude poolt meile antud õpetustes. Teadmised, mis sisalduvad neis õpetustes, on liiga rasked selleks, et neid võiks omandada tõsise, metoodilise uurimiseta. Ainult siis võib märgata suurt hulka fakte ja varjundeid, mis võimaldavad mingi arvamuse kujunemist.
Uni ja unenäod
(Jätame ette küsimuste numbrid nii, nagu Allan Kardec seda oma teoses “Vaimude raamat” on kasutanud. Vestlus toimub spiritismi looja Kardeci ja vaimude vahel. – toim.)
400. Kas kehastunud vaim on kehas vabatahtlikult?
“See on sama, kui küsida, kas vang on vabatahtlikult vangis. Kehastunud vaim igatseb pidevalt vabaduse järele ning mida tihedam on tema kest, seda tugevam soov sellest vabaneda.”
401. Kas vaim puhkab une ajal nagu keha?
“Ei; vaim ei ole kunagi passiivne. Uneajal lõdvenevad sidemed, mis teda kehas hoiavad, sest keha ei vaja siis hinge, seepärast läbib vaim ruumi ning suhtleb otseselt teiste vaimudega.”
402. Mis tõendab meile vaimu vabadust une ajal?
“Unenäod. Uskuge, sel ajal kui keha magab, on vaimu võimed suuremad kui ärkveloleku ajal. Ta mäletab oma minevikku ja näeb mõnikord ette oma tulevikku. Ta võimed on suuremad ning ta võib suhelda teiste vaimudega nii selles, kui teises maailmas. Te ütlete mõnikord: mul oli imelik unenägu, hirmus unenägu, aga täiesti ebatõenäoline. Te olete eksituses: selline unenägu on sageli mälestus kohtadest ja tegevusest, mida olete kord näinud või siis näete tulevikus. Kui keha on liikumatu, siis püüab vaim lõdvendada sidemeid ning alustab möödunud ja tulevaste aegade uurimist.
Vaesed inimesed, kes te nii vähe teate kõige tavalisematest elunähtustest! Te peate endid harituteks ja kõige lihtlabasemad asjad viivad teid kimbatusse! Teie ei oska veel vastata mõnedele lihtsatele küsimustele, mida teile esitavad lapsed: mida me teeme magades? Mis on unenäod?
Uni vabastab hinge osaliselt kehast. Une ajal ollakse mõne hetke jooksul seisukorras, milles viibitakse pikemat aega pärast surma. Vaimud, kes pärast surma kohe mateeriast vabanevad, näevad eluajal tarku unenägusid. Une ajal kohtuvad nad endist kõrgemate olenditega, rändavad koos nendega, vestlevad nendega ning õpivad. Nad isegi aitavad kaasa töödele, mis pärast nende surma on juba lõpetatud. Ka see peab õpetama teid mitte kartma surma, kuna te surete iga päev, nagu kinnitas üks pühamees.
See on kehtiv kõrgeltarenenud vaimude suhtes. Suurem hulk vaime, kes on Maa peal kehastunud, jäävad pärast surma pikkadeks tundideks segadusse ja nõutusesse – nad ise räägivad teile sellest sageli – need lähevad pärast surma maailmadesse, mis on madalamad kui Maa; kus siis vanad sõbrad neid tervitavad ning kus lõbud on alatumad kui need, mida nad siin leiavad; nad lähevad ahmima õpetusi, mis on labasemad, vastikumad ning kahjulikumad kui need, mille järgi nad teie juures elavad. Maakera elanike vastastikune sümpaatia peitub just tõsiasjas, et ärganuna leitakse end südame kaudu olevat ühendatud nendega, kellega koos veedeti kaheksa või üheksa meeldivat või õnnelikku tundi.
Kõrvaldamatut vastumeelsust inimeste vahel selgitab ka see, et sisimas teame, et vastumeelsed inimesed omavad erinevat südametunnistust kui meie, sest me tunneme neid inimesi, isegi kui me neid varem oma silmaga näinud ei ole. See selgitab ka meie ükskõiksust, sest keegi ei tunne huvi uute sõprade vastu, kui ta teab, et teised inimesed teda armastavad ning end temale ohverdavad. Kokkuvõttes on unel teie elule suurem mõju, kui te arvate.
Une kaudu on kehastunud vaimud alalises kontaktis vaimude maailmaga; just sellepärast on kõrgemad vaimud nõus vabatahtlikult kehastuma Maa peal. Jumal tahtis, et nad võiksid kontakti ajal pahaga end värskendada headuse allikas, et need, kes tulevad siia oma vendi õpetama, samuti ei langeks. Uni on uks, mille Jumal on avanud nende taevastele sõpradele: see on kosutav lõbustus pärast tööd, kuni nad ootavad ära lõpliku vabanemise, mis juhib nad tagasi oma tõelisele isamaale.
Unenägu on mälestus sellest, mida teie vaim nägi une ajal, aga pange tähele, et te ei näe mitte alati und, sest mitte alati ei mäleta te, mida nägite või siis mitte kõike, mida nägite. See mälestus ei ole täielik, see on sageli ainult mälestus segasest olekust hinge lahkumisel või tagasitulekul, millele lisandub veel mälestus sellest, mida te tegite või millega tegeles teie vaim ärkveloleku ajal; kui see nii ei oleks, kuidas seletada siis absurdseid unenägusid, mida te sageli näete või siis kõige targemaid unenägusid, mida näevad mõnikord lihtsad inimesed? Halvad vaimud kasutavad ka unenägusid selleks, et piinata jõuetuid ning argasid hingi.
Muide, varsti näete väljaarenevat uut liiki unenägusid, mis praegu on veel tundmatud; see on sama vana, kui teile juba tuntud unenäod. Johannese, Jakobi, judaismi prohvetite ja mõnede hindu mõtlejate unenäod on kehast täiesti vaba hinge mälestused, mälestus sellest teisest elust, millest ma enne teile lühidalt rääkisin.
Püüdke hoolikalt vahet teha nende kahe unenäo liigi ja nende vahel, mida te mäletate. Ilma selleta langeksite ebajärjekindlusesse ning jõuaksite eksitusteni, mis kaotaksid teis usalduse.”
403. Miks sageli ei mäletata oma unenägusid?
“Sel ajal, mida te nimetate unenäoks, puhkab ainult keha, kuna vaim saab tagasi osa oma vabadusest ja liigub pidevalt, vesteldes sõpradega nii selles kui teistes maailmades; aga keha on raske, toores mateeria ja seepärast säilitab ta saadud muljeid halvasti, kuna vaim ei võtnud neid kehaliste organitega vastu.”
404. Mida arvata unenägudele omistatavast tähendusest?
“Unenäod ei ole nii õiged, kui “saatuse ettekuulutajad” seda kujutlevad, sest on absurdne uskuda, et unenägu mingist asjast tähendab ühte või teist juhtumit elus; nad on õiged selles suhtes, et nad on vaimule reaalsed pildid, mis siiski ei ole sageli seoses juhtumustega kehalises elus. Mõnikord on unenägu mälestus ja võib olla ka eelaimus tuleviku suhtes, kui Jumal seda lubab, või siis nägemus sellest, mis toimub samal hetkel mujal, seal, kus on vaim. Kas te ei tea paljusid näiteid inimeste ilmumisest unes, kes tulevad teatama sugulastele või sõpradele, mis nendega toimub? Kes muud võivad olla sellised ilmutused, kui nende inimeste hinged ehk vaimud, kes teiega kõnelevad? Kui olete kindel, et on toimunud see, mida te unes nägite, kas ei tõenda see siis, et teie kujutlusvõime sellele faktile kuidagi ei mõjunud, eriti siis, kui te ei mõtelnud sellele ärkvel olles?”
405. Me näeme unes paljusid asju, mis tunduvad eelaimusena ja ometi täide ei lähe; millest see tuleneb?
“Nad võivad mõjutada vaimu, mitte keha; s.t vaim näeb seda, mida ta soovib, sest ta käib seda vaatamas. Ärgu unustatagu, et unes on hing enam või vähem mateeria mõju all ning järelikult ei vabane kunagi täielikult maistest arusaamadest. Selle tagajärg on, et inimese maised mured ärkveloleku ajal võivad anda nägemusele selle välisilme, mida soovitakse või kardetakse; seda võiks tõesti nimetada kujutlusvõime mõjuks. Kui ollakse väga mingi idee kütkes, siis seostatakse sellega kõike, mida nähakse.”
406. Miks näeme unes tuttavaid inimesi tegemas asju, millest nad isegi ei mõtle; kas see on ettekujutuse vili?
“Millest nad isegi ei mõtle – mida te sellest teate? Nende vaimud võivad teie vaimu külastada ja vastupidi, ja mitte alati ei tea, millest nad mõtlevad. Muide, te omistate sageli oma tuttavatele seda, mis on toimunud või toimub teistes eludes.”
407. Kas vaimu vabanemiseks on vaja täielikku und?
“Ei; vaim saab oma vabaduse tagasi kohe, kui tundmused kustuvad. Ta kasutab vabanemiseks kõiki puhkehetki, mida keha talle võimaldab. Kohe kui elujõud peetub, vabastab vaim ennast ning on seda vabam, mida passiivsem on keha.”
408. Mõnikord näib, otsekui kuuleks me endi sisimas selgelt hääldatud sõnu, mis ei ole mingisuguses seoses sellega, millega me tegeleme; mis on selle põhjus?
“Jah, kuulete isegi terveid fraase, eriti siis, kui tundmused äkitselt uinuvad. See on mõnikord nõrk kaja, mis pärineb mõnelt vaimult, kes soovib teiega rääkida.”
409. Staadiumis, mis ei ole veel pooluni, näeme sageli ainult suletud silmadega selgesti mitmesuguseid pilte ja kujundeid, mille kõige vähemaidki üksikasju võime jälgida; on see nägemus või ettekujutus?
“Kuna keha on siis teatud määral passiivne, püüab vaim end vabastada: ta liigub ringi ja näeb; kui uni oleks täielik, siis oleks see unenägu.”
410. Unes või poolunes tekib meil mõtteid, mis tunduvad meile väga headena, kuid mis kaovad meelest, vaatamata pingutustele neid meelde tuletada: kust need tulevad?
“Need on vaimu vabaduse tagajärg, kes sel momendil naudib kõige täielikumalt oma võimeid. Sageli on need ka nõuanded, mida saate teistelt vaimudelt.”
Mis tulu on siis nendest mõtetest, kui me ei suuda neid meenutada ega nendest kasu saada?
“Need kuuluvad sageli rohkem vaimsesse kui kehalisse maailma; aga peaaegu alati jätab vaim nad meelde, olgugi et keha unustab ja mõte tuleb uuesti parajal momendil otsekui äkiline inspiratsioon.”
411. Kas kehastunud vaim teab oma surmahetke sel ajal, kui ta on eemal mateeriast ning tegutseb vaimuna?
“Ta tunneb seda sageli ette; mõnikord tunneb ta seda selgesti ning siis tekib tal ärkvelolekus vastav eelaimus; see selgitab tõsiasja, et mõned inimesed näevad oma surma väga täpselt ette.”
412. Kas võib vaimu aktiivsus puhkuse või une ajal keha väsitada?
“Jah, sest vaim on kehaga ühendatud, nii nagu õhupall kepi külge; nii nagu õhupalli liikumine liigutab keppi, nii mõjub ka vaimu aktiivsus kehale ning võib seda väsitada.”
Autor: Allan Kardec, spiritismi looja oma tähtteoses “Vaimude raamat”
Kuula pikemalt spiritismist ja vaimude maailmast Kardeci õpetuse edasikandjalt – Brasiiliast pärit spiritist, meedium ja arst Andrei Moreira käsitleb vaimumaailma teemat Raadio 2 saates “Hallo, Kosmos!” – inglise keeles ja eestikeelse tõlkega.
