Mitmel pool Eestis korraldatakse aastapäeva puhul pühapaikade ühiskülastusi. Nii oodatakse inimesi 24.02. kl 13 Harjumaal Kose valla Saula Siniallika hiide, Läänemaal Lääne-Nigula valla Jalukse hiide, Virumaal Lüganuse valla Purtse hiide, Pärnumaal Häädemeeste valla Rannametsa küla Tõotusmäele ning Põlvamaal Taevaskoja pühapaika.
Hiite Maja sihtasutuse juhataja Ahto Kaasiku sõnul hoiavad hiied meie juuri ning nendega seotud traditsioonide hoidmine on Eestile oluline. “Hiied on vanimad kaitsealad ja väepaigad, kus meie rahvas on palju põlvi kaitsnud loodust, tähistanud pühi ja kogunud jõudu. Võib öelda, et hiites väljendub kodumaa-armastus ja austus elu vastu. Meie esimene rahvuslipp pühitseti 1884. a Pühajärve veega ning enne sõda oli tavaks koguneda tähtpäevadel hiiepaikadesse sini-must-valgete lippude all. Soovime, et pühapaikade pärand kestaks edasi ja toetaks meie rahvuskultuuri, elukeskkonda ja riiklust. Eesti juured on hiites.” ütles Ahto.
See võib olla viimane kord, kus me saame enamikku oma hiiepaiku vabalt külastada. 20.02. võttis Riigikogu 43 poolthäälega vastu seaduse, mis vähendas oluliselt vaba juurdepääsu kinnismälestistele. Kui seni on tagatud juurdepääs kõikide kinnismälestisteni, siis uue seaduse kehtima hakates on juurdepääs tagatud üksnes seal, kus on väljakujunenud teed ja rajad. Paraku ei vii enamiku maastikul asuvate mälestisteni täna ühtegi teed ega rada, sest need on möödunud aastakümnetel maaparandusega hävitatud.
Kuigi enamik põliseid looduslikke pühapaiku on täna kaardistamata ja tuhanded neist on unustamise tõttu kadumas, peab Eesti rahvas neid oluliseks. Erinevate avaliku arvamuse uuringute kohaselt peab valdav enamik elanikkonnast hiisi jt ajaloolisi looduslikke pühapaiku oluliseks ja soovib, et riik tagaks nende säilimise. Selline hoiak iseloomustab ühtlaselt erinevaid ühiskonnarühmi, erinevate usundite pooldajaid ning ka eesti- ja venekeelset elanikkonda.
Uuringufirma Faktum ja Ariko juhi Kalev Petti sõnul on Eestis vähe nähtusi, mille suhtes valitseks ühiskonnas niivõrd tugev konsensus, kui looduslike pühapaikade tähtsuse osas. 2014. a tehtud uuringu kohaselt ootab 86% Eesti elanikkonnast, et riik tagaks looduslike pühapaikade säilimise. 30% vastanutest külastab mõnd looduslikku pühapaika vähemalt kord aastas ning 70% vastanutest vähemalt kord mõne aasta jooksul. Samuti külastaks 70% vastanuist pühapaiku sagedamini, kui nendega seotud teave oleks paremini kättesaadav.
Võtke kaasa suured ja väikesed lipud ja tulge kogu perega!
Loe ka artiklit sini-must-valge lipu ja hiite ajaloolistest seostest ning tutvu heade hiietavadega.
Looduslike pühapaikade kaardi leiate siit.
Mobiilisõbralik kaart avaneb siin.
Allikas: Maavald.ee
