Silma võrkkest on autismispektriga lapsel teistsugune ning see on seotud erinevustega aju arengus. Võrkkest on justkui aju pikendus, mis on valmistatud närvikoest ja ühendatud ajuga nägemisnärvi kaudu, vahendab Novaator.err.ee.
Testimisel kasutatakse käeshoitavat seadet, mis asetatakse lapse silma juurde. Seadmest tulevate elektrisignaalide abil saab tuvastada, kas lapsel võib olla autismispektri häire. Test on kiire ja lapsele vähe ebamugavust tekitav.
Uut autismi tuvastamise viisi testisid teadlased 180 inimese peal vanuses 5-21 eluaastat. Uuring tehti Yale ülikooli, University College Londoni ja Great Ormind Street haigla koostöös.
Autismi või muude neuroarengu häirete biomarkerite leidmine on oluline, sest siis saab diagnoosi häire kohta varem panna. Jaanuaris avaldatud teadusuuringust selgus, et USA autismispektriga lastest pole neljandikul häire diagnoositud. Maailma terviseorganisatsiooni andmetel on autism ühel lapsel 160st.
Varajane autismi avastamine on oluline seetõttu, et seda varem teab lapsevanem teha teadlikke otsuseid. Ühtlasi võimaldab diagnoos juurdepääsu ka vajalikele teenustele ja toele. Austraalias diagnoositakse autismi üldiselt nelja aasta vanuselt.
Esmasündinud lapsel autismi varajane avastamine annab vanematele võimaluse otsustada, kas nad soovivad saada rohkem lapsi. Varasemate uuringute kohaselt on tõenäoline, et häire võib olla ka järgmistel lastel.
Allikas: Emaduse ilu ja valu: autismi diagnoos ei ole veel maailma lõpp
Alkeemia lugemisnurk | Kaarel Veskise raamat “Autismi olemus” annab põhjaliku ülevaate autismiga toimetulemisest igapäevaelus
Alkeemia lugemisnurk: kuidas aidata autistlikel inimestel elus toime tulla
