Inimkond on maapealse elu seisukohast suures plaanis üheaegselt tühine ja ülidomineeriv, nagu avaldab värskelt korraldatud murranguline uuring Maa eluslooduse kohta.
Uuringu kohaselt moodustavad maailmas elavad 7,6 miljardit inimest kogu eluloodusest vaid 0,01%. Kuid alates tsivilisatsiooni algusaegadest on inimkond põhjustanud 83% metsikute imetajate ja poolte taimeliikide väljasuremise, samas kui meie peetavate kariloomade arvukus üha kasvab.
Kõnealune uuring on esimene laiaulatuslik hinnang kõigi elusolendite klasside suhtelisele mõjule ning kummutab mõned kaua tõeks peetud arvamused. Bakterid on tõepoolest tähtsad eluvormid – 13% kogu elusloodusest -, aga taimed jätavad kõik teised enda varju, moodustades kogu elusainest tervelt 82%. Ülejäänud floora ja fauna, alates putukatest ja seentest ning lõpetades kalade ja loomadega, moodustab maailma biomassist vaid 5%.
Üllatavaks osutus ka tõik, et alles hiljuti BBC telesarjas Blue Planet II kajastatud ookeanisügavuste elurohkus moodustab biomassist üksnes 1%. Valdav enamik elu on ikkagi maapealne ning suure osa sellest – tervelt kaheksandiku – võtavad enda alla sügaval maapinnas elutsevad bakterid.
“Mind üllatas väga, et keegi polnud varem loonud põhjalikku ülevaatlikku hinnangut biomassi erinevate komponentide kohta,” ütles professor Ron Milo Iisraeli Weizmanni Teadusinstituudist. Tema oligi teadusajakirjas Proceedings of the National Academy of Sciences avaldatud uuringu eestvedaja.
“Loodetavasti annab see uuring inimestele ülevaate sellest, kui domineeriv on inimkonna roll Maa kujundamisel,” sõnas ta, lisades veel, et on kariloomade tohutu keskkondliku mõju taustal hakanud ise vähem liha tarbima.
Planeet on inimtegevuse tagajärjena niivõrd muutunud, et teadlased on valmis välja kuulutama uue geoloogilise ajastu – antropotseeni – alguse. Selle ülemineku üheks tähiseks on pakutud kodukanade luustikke, mida tänapäeval võib leida laialipillutatuna igast maailma nurgast.
Uuring avaldab ka seda, et tehistingimustes kasvatatavad kodulinnud moodustavad kõigist planeedi lindudest tervelt 70% ning vaid 30% elavad vabas looduses. Imetajate jaoks on seis veelgi hullem – 60% kõigist Maal elavatest imetajatest on kariloomad, enamasti lehmad ja sead, 36% on inimesed ning vaid 4% on metsloomad.
“See on üpris vapustav,” ütles Milo. “Loodusfilmides näeme alati suurel hulgal kõiksugu linnuparvi, aga analüüsi koostades selgus, et kodulindude osakaal on märksa suurem.”
Metsloomade elupaikade hävitamine karjamaade loomiseks, metsaraieks ning hoonete ehitamiseks ähvardab kaasa tuua nähtuse, mida paljud teadlased peavad eluslooduse kuuendaks massiliseks väljasuremiseks Maa nelja miljardi aasta pikkuse ajaloo vältel. Viimase 50 aasta jooksul on planeet kaotanud hinnanguliselt poole kõigist loomadest.
Kui aga võrrelda uusi näitajaid nendega, mis pärinevad aegadest, mil inimesed polnud veel hakanud tegelema põllumajanduse ja suurtööstusega, on näha loomade arvukuse tohutu languse täielik ulatus. Vaid kuuendik kõigist imetajate liikidest, alates hiirtest ja lõpetades elevantidega, on endiselt olemas, ning see näitaja üllatab ka teadlasi. Ookeanides on kolm sajandit kestnud vaalapüük vähendanud mereimetajate hulka nelja viiendiku võrra.
“Inimeste ebaproportsionaalne koht maailmas on tõesti tähelepanuväärne,” ütles Milo. “Kui ma oma tütardega puslet kokku panen, on moodustuval pildil tavaliselt elevant kõrvuti kaelkirjaku ja ninasarvikuga. Kui aga tahaksin neile anda maailmast realistlikumat ülevaadet, kujutaks pilt lehma kõrvuti paljude teiste lehmade ja mõne kanaga.”
Inimkonna üleolekust hoolimata on Homo sapiens biomassi seisukohast tühine. Ainuüksi viiruste – ja ka näiteks usside – kogukaal on kõigi inimeste omast kolm korda suurem. Kalad on inimestest 12 korda ja seened tervelt 200 korda raskemad.
Kuid inimese mõju elusloodusele on Milo sõnul kõigest hoolimata üüratu, iseäranis seoses sellega, mida me süüa otsustame: “Meie toiduvalikul on tohutu mõju loomade, taimede ja teiste organismide elupaikadele.”
“Tahaksin loota, et inimesed võtavad seda uuringut arvesse oma maailmavaate ja tarbimisharjumuste kujundamisel,” ütle ta. “Ma pole ise küll päris taimetoitlaseks hakanud, aga arvestan otsuste tegemisel ka nende otsuste mõjuga keskkonnale. Nii on mul lihtsam mõelda, kas teha valik veise- või linnuliha või hoopiski tofu kasuks.”
Teadlased tuginesid suhtelise biomassi arvutamisel andmetele, mis on kogutud sadadest uuringutest, kus kasutati sageli moodsaid meetodeid – muuhulgas satelliitide kaugseiret suurte alade kaardistamiseks ning geenisekveneerimist, mis on võimeline tuvastama lugematuid mikroskoopilisi organisme.
Alustuseks hinnati uuringus konkreetse elusorganismide klassi biomassi ning seejärel tehti kindlaks, millistes tingimustes need organismid elada suudavad, tuletades sellest biomassi ülemaailmse koguarvu. Teadlased kasutasid mõõtepuuna süsinikku ning avastasid, et kõigis elusorganismides on seda elementi ühtekokku 550 miljardi tonni jagu. Ühtlasi tunnistasid nad, et teatud arvutuste koostamisel esineb kõvasti ebamääraseid andmeid, iseäranis sügaval maapinnas elavate bakterite kohta, aga uuring tervikuna peaks andma kõigest kasuliku ülevaate.
Ühendriikide Rutgersi Ülikooli professor Paul Falkowski, kes uuringu koostajate hulka ei kuulunud, ütles: “See uuring on minu teada esimene terviklik analüüs kõigi organismide – sealhulgas ka viiruste – biomassi jaotusest Maal.”
“Selles uuringus on kaks tähtsat punkti, mida tasub meeles pidada,” ütles ta. „Esiteks see, et inimesed on loodusvarade kasutamisel erakordselt tõhusad. Inimesed on sisuliselt igal mandril loomade arvukust piiranud või kohati mõned liigid lausa välja suretanud, jahtides neid nii toidu eesmärgil kui ka lõbu pärast. Teiseks punktiks on see, et ülemaailmses mastaabis on maapealsete taimede biomass teistest organismidest mäekõrguselt üle – ning sellest biomassist enamiku moodustavad puud.”
Allikas: Palmiõlitööstus hävitab paradiisi
Leonardo DiCaprio: kõiki meie planeedi elusolendeid ähvardab tõsine katastroof
Teadlased tõdevad: elurikkuse kadu seab ohtu ökosüsteemide kestlikkuse
