Kohtusime Brandon Baysiga, kes tuli Tallinnasse tutvustama oma kolme päeva pikkust enesearengu seminari Rännak, mis toimub 9.–11. mail.
Tema rahvusvahelisteks bestselleriteks muutunud raamatud “Rännak”, “Laste rännak”, “Vabadus on” ja “Teadvustamine” on avaldatud ka eesti keeles kirjastuselt Pilgrim. Peagi on ka eestlastel võimalus seda tõhusat protsessitööd otse meistri käe all kogeda.
Mida rääkis Brandon meile oma kogemustest Rännakuga eri maades ja kultuurides, millised kontrastsed seigad on tema enda elu rännakuteel ette tulnud, milline on tema suhe meditsiiniga ja milline on tema nägemus maailmast, milles me elame, või ehk oleks õigem öelda maailmast, mis rullub lahti meie sees, seda saad lugeda alljärgnevast intervjuust.
Millisena Sulle Eesti ja eestlaste energia tundub?
Mind liigutab väga siinne olemise kergus ja eesti inimeste sisemine sära. Inimesed, keda ma siin kohanud olen, on spirituaalsed, väga sügavad ja kindlalt oma vaimsel teel kulgevad. Ma tunnen, et olen tulnud kohtuma vaimsete õdede-vendadega. Eesti on jätnud mulle sügava mulje.
Kuna eestlaste teadlikkus on väga kõrge ja tegemist on spirituaalselt edasijõudnud inimestega, siis Eesti seminaril ma ei pea alustama väga algusest ja tasapisi teema tutvustamisega, vaid me saame asuda kohe Rännaku töö kallale ja minna süvitsi teemasse sisse.
Kas Sinu 20-aastase kogemuse käigus on tulnud ette ka inimesi, kellel pole Rännak mingil põhjusel üldse õnnestunud?
Mitte kunagi. Ma olen kohanud inimesi, kes eelistavad Rännakul liikuda ettevaatlikult tillukeste sammude haaval ja nad kõigepealt n-ö katsuvad varbaga vett, teisel korral juba astuvad pahkluuni vette jne. Iga korraga astuvad nad endas järjest sügavamale. Samas osad inimesed hüppavad aga hoopis prauh!, pea ees sisse.
Seega, kunagi ei tea ette kui valmis keegi ärkamise protsessiks on ning millises tempos nad sellesse sisse lähevad. Kindel on aga see, et ma pole kunagi kohanud inimest, kes poleks üldse suuteline mingil tasemel Rännakut läbi tegema.
Kas Rännakule on ka vastunäidustusi nt skisofreenia, bipolaarne häire, lõhestunud isiksused jm raskemad vaimsed seisundid?
Sellised inimesed on Rännakut läbi teinud küll. Aga sellega on nii, et kui inimesel on arsti poolt vaimse haiguse diagnoos pandud ja ta tahab osaleda Rännakul, siis ta saab seda teha ainult koos psühhiaatriga. Me soovitame neile inimestele psühhiaatreid, kes kasutavad oma töös Rännakumeetodit ja on meie Rännaku praktikute kursuse läbi teinud.
Meil endil ei ole juriidiliselt õigust töötada vaimse haiguse diagnoosiga inimestega, aga Rännaku praktikutest psühhiaatrid saavad seda teha. Nii et selliste haigustega inimestel on see võimalus olemas.
Kas ka Eestis on arste, kes teevad Rännakut?
Ma ei tea kahjuks, aga ma tulin just Rumeeniast ja seal on näiteks 5 arsti, kes Rännakut oma töös kasutavad. Nemad mu sinna kutsusidki. Eestis on minu andmetel ainult 9 inimest, kes on Rännaku praktikute programmi läbi teinud mõned aastad tagasi. Kuna ma tulen esimest korda Rännaku seminariga Eestisse, siis ma hetkel ei tea kas keegi neist on vahepeal arsti kutse omandanud. Aga seda ma tean küll ja kindlasti on see rõõmustav ka teie lugejatele, et CDC (Centers for Disease Control and Prevention), mis on üks võimsamaid meditsiiniorganisatsioone maailmas, on oma kodulehel öelnud, et 85%-l haigustest on emotsioonidel baseeruvad tekkepõhjused. Seepärast ongi arstid Rännakust nii huvitatud, sest see meetod tegeleb emotsioonide tervendamisega.
Teadupoolest on meditsiiniteadus avastanud, et kui sa tunned tugevat emotsiooni, aga sa surud selle alla ning ei väljenda seda täielikult, siis toimuvad sinu kehas teatud biokeemilised protsessid, mille tulemusel keha rakkude retseptorid blokeeruvad. Blokeerunud rakkude ja normaalsete rakkude vahel loomulik side katkeb ja ajapikku tekivadki selliste blokeeritud rakkudega piirkondadesse haiguslikud seisundid. Ja omakorda, mis on samuti leitud tõsi olevat, on see, et kui me tunneme oma emotsioone avatult, vabalt ja loomulikult, nagu väiksed lapsed seda teevad, siis jäävad meie rakuretseptorid avatuks.
Rännakumeetod viib su rännakule sinu enese keha sisse kulgedes läbi kõigi emotsionaalsete kihistuste nendesamade blokeeritud rakkude juurde, et sa saaksid avaneda nende kahjustatud rakkude teadvusele ja blokeeringud vabastada. Vabastamise protsessi käigus lased sa lahti kõik süütunded, hirmud, süüdistused, häbi, viha jm. Seejärel läbid sa mõistmise protsessi, kus saad aru, mis su elus tegelikult toimub. Viimasena teed läbi andestamise protsessi, misjärel saab su keha hakata ennast ise tervendama. Uued rakud, mis vanade blokeeritud rakkude asemele sünnivad, on pärast Rännaku protsessi läbimist ilma blokeeringuta. Uued sündivad rakud on avatud retseptoritega ja suutelised sidet pidama teiste rakkudega nii nagu terved rakud seda tegema peavadki. Vana teadvus on neist lahti lastud. See ongi keha-meele töö, mis tegeleb rakumäluga.
Kui tihti sa Rännaku protsessi enda peal kasutad?
Kord nädalas. Ma elan, hingan ja kehastan seda tööd. Ma tean, et mu kehasse on rohkem kui üks emotsionaalne teema talletatud. Ma ei taha kunagi olla nii juhm ja ülbe, et arvata nagu oleks ma endaga ühele poole saanud. Mu kehas on tuhanded miljonid rakud, mis on veel uurimata. Ma jään igavesti elu õpilaseks, kuni surmani.
Kes on tänapäeva vaimsetest õpetajatest Sulle kõige inspireerivamad?
Ma olen alati õppinud valgustatud meistritelt. Suurim inspiratsioon minu jaoks on Babadži (Poondžadži) ehk Sri Harilal Poonja, minu õpetaja, kes paraku pole enam füüsilises kehastuses siin. Tema õpetajaks oli omakorda auväärne Sri Ramana Maharshi. Babadži õpetus on väga puhas ja ma väga naudin kõigi tema õpetusliini jätkajate satsange. Näiteks soovitan ma alati ühe sellise imelise õpetajana Gangadži’d, tema satsangid on vapustavad. Teine, keda hetkel elusolevatest õpetajatest ma lõputult imetlen, on imeline Gurumayi.
Praegune ajastu on selle poolest nii rikas, et nii palju imelist tööd tehakse inimeste äratamiseks, tervendamiseks ja valgustamiseks. Veel üks vaimne õpetaja, kelle tööst ma väga lugu pean on Byron Katie. Nii Babadži õpetus kui Katie meetodid aitavad sul vabaneda kõiksusesse ja lasta oma isiklikust loost lahti.
Mul oli ka õnn ja au näha kunagi New Yorgis Carnegie Hallis esinemas Krišnamurtit.
Mis on peale Rännaku, meditatsiooni ja ülitervisliku toitumise veel sinu lemmikud tervenduse meetodid ja keha-meele-vaimu tasakaalustamise tehnikad?
Iga nädal käin massaažis. Ma armastan kõikvõimalikke erinevaid massaažiliike – tai massaaž, süvakoe massaaž, akupunktuuri massaaž jpt. Igal aastal teen ma läbi puhastuskuuri, mil ma söön ainult toortoitu ja joon värskelt pressitud mahlu. Teen ka käärsoole puhastust. Sel ajal teen ma ka läbi füüsilise Rännaku.
Ma armastan mediteerida ja joogat teha. Teen ka core work’i, see on keha keskme harjutuste süsteem, mis sarnaneb pilatesele. Armastan väga sporti – sukeldumist, surfamist, mäesuusatamist, veesuusatamist. Kõiki alasid, mida looduses väljas olles teha saab, mulle nimelt meeldib oma keha liigutada värskes õhus. Olen 60-aastane ja alustasin surfamisega 50-selt. Kahe nädala pärast lähen Austriasse suusatama.
Mina usun, et kõige tähtsam on elu nautida ja tunda lõbu. Ei ole üldse vaja olla nii tõsine oma mediteerimise, rännaku-töö ja joogaga. Saksa keeles on selline sõna nagu genießen – see tähendab joovastumine elust, elu pühitsemine. Mulle see väga meeldib. Rännak tegeleb sama palju sellega nagu ka tervenemise ja ärkamisega.
Kuidas hoida ennast emotsionaalselt tasakaalus ja häirimatuna igapäeva stressi ja pidevalt kiireneva elutempo keskel?
Jah, on tõesti pidevalt kiirenev see meie elutempo. Minu jaoks on tähtis hetkes kohal olla. Kui seda teed, siis kõik vajalikud vastused ja tarkus on sulle alati kättesaadav. Siis pole keeruline tunda emotsioone. Probleemid tekivad ainult siis, kui sa annad hinnanguid sellele, mis su ümber on ning kui sa võitled selle vastu. Olles siin ja praegu täiesti avatuna kohal, sinu emotsioonid lihtsalt tulevad ja lähevad oma loomulikku rada pidi. Lubades olla siin sellel, mis iganes siin on, valitseb sinus selgus ja vabadus. Seega on minu soovituseks igapäevaelu pöörises kohalolemine ja selle lubamine.
Kuidas jääda tasakaalukaks ja armastavaks olukorras, kus avatud ja ärksameelsel inimesel tekib vastuolu suletud ja kitsarinnalise inimesega?
Minuga juhtuski hiljuti selline lugu. Nimelt, iga kahe aasta tagant viin ma 120–150 Rännaku praktikut Indiasse kolme nädala pikkusele palverännakule. Me käime läbi kõik suured vaimse arengu keskused alates Himaalajast Põhja-Indias kuni Lõuna-Indiani välja. Oleme alati koostööd teinud ühe ja sama reisiagendiga, kellest on saanud meie hea ja armas sõber. Me peatume alati viie tärni hotellides, kus ka Babadži kunagi peatus. Reisi eelarve koguneb tavaliselt meie toetajate annetustest ning meie agent Indias broneerib sellest eelarvest ära hotellid, tellib bussid ja tšarterlennud ning kõik muu reisiks vajaliku. Viimasel korral, kui me seda reisi tegime, osales 35 inimest ja nagu tavaliselt, saatsime me kogu reisi eelarve meie agendile ette ära, sel korral oli eelarveks 100 000 eurot. Kui me detsembris Indiasse kohale jõudsime, avastasin oma ehmatuseks, et mitte ükski hotell polnud saanud ettemaksu, meie agent oli kogu raha oma taskusse pistnud ja plehku pannud.
Mu esimene tunne selles olukorras oli täielik segadus. Enamik inimesi oleks olnud raevus, tulivihased ja soovinud kättemaksu, aga see polnud minu vastus ilmnenud olukorrale. Ma jäin neutraalseks. Teiseks tuli mul ruttu välja mõelda, kuidas olukord ära lahendada. Selleks tuli mul minna kõigi oma pangaarvete kallale ja tühjendada lisaks ka oma pensionifondi konto, et maksta kõigi reisiliste majutamise eest. Järgmiseks, kuna inimene oli toime pannud kuriteo, oli mul vaja astuda ka selles suhtes teadlikud sammud. Ta oli ju varastanud 100 000 eurot, mis isegi ei kuulunud mulle, olid ju teised inimesed meie reisi eest tasunud.
Selline oli olukord ja ma olin nii tänulik, et üheksa kuud enne seda olin läbinud Rännaku protsessi, mille käigus läksin sünnieelsesse aega, momenti enne oma ema kehas asuvasse lootesse sisenemist. Olles puhta teadvuse kujul, märkasin ma mingisuguseid torusid – need olid kõik minu eelmised elud. Neid vaadeldes nägin ma, kuidas mõnedes neist olin nii kohutav kurjategija ja roimar kui üks inimolend üldse olla saab – õel ja tume, olin toonud tappes ja piinates loonud maailma kohutavalt palju kannatusi. Teistes eludes olin ma aga ise sellise käitumise ohver olnud ja kogenud kõike, mida kõige võikamad agressorid oma ohvritele põhjustavad. Ning oma eelmiste elude hulgas märkasin ma ka selliseid elusid, kus ma olin väga särav, puhas ja ingellik inimene olnud. Seega olin ma kehastanud nii madalamast madalamaid kui ka kõrgemast kõrgemaid elurolle.
Ma küsisin Rännakus olles oma mentorilt Babadžilt, mida ma peaksin sellest kõigest järeldama. Ja tema vastas nii: “Kõik see on osa sinust. Sa pead aktsepteerima, et see kõik oled sina. Sina oled kõrgemast kõrgem ja madalamast madalam”. Pärast seda saatsin ma igasse torusse omaksvõtmise tunnet ja armastust ning lõikasin läbi kõik energiasidemed nende eelmiste eludega.
Seega, siis kui see agent oma teo toime pani, olin ma juba aktsepteerinud seda, et ma olin teinud varem palju-palju hullemaid tegusid kui see kõnealune vargus ja minus kerkis üles sügav kaastunne tema suhtes. Sel mehel pidi mingisugune tõsine hädaolukord olema, et ta otsustas nii meeleheitliku teo toime panna – varastada oma vaimselt perekonnalt. Ma teadvustasin endale, et küllap ma olen ise sedasama teinud mõnes oma varasemas elus. Mul puudus reaktsioon, ei mingit viha ja kättemaksuiha. See aga ei tähendanud, et ma ei pidanud sellises olukorras astuma vastutustundlikke samme, kutsusin politsei. Kuu aega tagasi võeti see mees Indias kriminaalvastutusele ja ta seisab nüüd valiku ees kas maksta raha tagasi või minna vangi.
Kogu selles loos olen käitunud neutraalselt, ilma hinnanguteta ja sügava kaastundega, sest ma tean, et me oleme kõik üks ja seesama, ma olen kõike seda ka ise teinud. Minus puudus ohvri viha.
Ja seega vastus küsimusele, kuidas keegi, kes on ärksameelne, saab toime tulle mitte ärksameelsete inimeste loodavate kannatuste ja draamadega, on see, et sa astud nende teemadega kõigepealt silmitsi iseendas. Sul on valikuvõimalus – kas reageerida või vastata. Seni, kuni sa pole nende teemadega iseendas tööd lõpule viinud, käitud sa alati reaktsiooni põhiselt. Kui sa aga oled need teemad endas läbi töötanud, annad sa teadliku vastuse, lähtudes neutraalsusest ja iseenese äratundmisest teises inimeses. Me oleme kõik üks ja seesama.
Kuidas Sina näed ego rolli inimeses? Kas see on midagi, mis tuleks ületada, lahustada ja ära saata või peaksime me selle pigem omaks võtma ja ära taltsutama?
Mõlemad ja ei kumbki. Vastus on aktsepteerimine, ego mustrite täielik aktsepteerimine ja vastuvõtmine nii, et ego saaks tulla päevavalgele ja sa saaksid kogu tema mängu läbi näha. Ego on olemuselt eraldatuse konstruktsioon, illusioon. Inimene arvab, et see, mida ta mõtleb ja roll, mida elus mängib, ongi tema ise. Ja see ongi kõigi valude allikas, sest me tunneme, et oleme eraldatud jumalast, iseendast ja kõiksusest. Rännaku meetod teeb väga palju ego-tööd. Me toome ego teadvuse valgusesse, et tema valed läbi näha. Kui sa oled vale ära tundnud, siis ta ei saa sind enam omada ja köita.
Sa tunned mängu ära, näed valest läbi ja mõistad, et sina pole see. Järgmiseks on teha sul teadlik valik, kas mängida seda mängu edasi või mitte. Sel hetkel ego ülemvõim su üle lakkab. Seega pole vastuseks egost vabanemine ega tema omaks võtmine, vastus on teadvustamine, egole otsa vaatamine. Tea, et ego mäng ei anna sulle kunagi midagi muud kui ainult valu ja kannatusi. Valmidus lasta oma isiklik ego mäng vabaks toob su valiku ette, kas reageerida või vastata – seesama, millest me eelmise küsimuse juures rääkisime.
Minu isiklik vana egotripp oleks olnud selle varguse loo puhul selline: “Kuidas küll keegi julgeb mulle seda teha, varastada vaimselt organisatsioonilt!” See oleks olnud lugu, mida mu ego oleks mulle jutustanud. Sest kui sa oled eraldatuses, siis alati KEEGI teeb KELLELEGI midagi. Aga kui sa teadvustad, et mina olen kõik, mis on, siis asub kogu elu koos kõigi oma sündmustega sinu enese sees. Siis MINA olen see, kes teeb MINULE midagi. See kõik olen kõik mina ise, kes tantsib iseendaga.
Rännak pole valem, kuidas ego lahti lasta või seda süleleda, see on ego paljastamine, tema vale ära tundmine. Rännak on illusioonist läbi tungimine ja taipamine, et kõik on vabadus ja on igavesti olnud vabadus.
Tundub, et vägivalla allikaks on suuresti hirm? Mida ütled inimestele hirmu kohta, kuidas vabaneda hirmust?
Jah, hirm on samuti üks juurpõhjusi. Ma ei ütle inimestele, et nad peaksid hirmust vabanema. Ma ütlen neile, et tundke seda, lubage endal oma hirmule avaneda.
Sest oma hirmu eest sul pääsu pole, see on nagu tiiger, mis su ühel hetkel ikkagi maha murrab, ta ei lakka sind jälitamast. Ainus võimalus emotsionaalse hirmu puhul on astuda oma hirmu sisse, hüpata tiigri lõugade vahele. Seal, hirmu tuuma sees, avastad sa piiritu rahu. Isegi kõige jubedama terrori südames asub piiritu rahu, kui sa vaid oled valmis sellele avanema.
Nii et ma ei õpeta inimestele, kuidas hirmust võitu saada, me ei seleta seda minema ega paku ilusaid afirmatsioone “Olen kaitstud, olen kaitstud!”. Teate, see on üks paras bullshit. Ma õpetan inimestele, kuidas minna oma hirmu südamesse ja leida sealt üles hirmu puudumine.
Vaadates seda, mis praegu maailmas toimub, mis Sinu sisetunne ütleb, kas inimkond ärkab, evolutsioneerub ja jääb kestma või on inimeste ärkamise tempo liiga aeglane võrreldes hävituslike protsessidega planeedil?
Ma arvan, et mõlemad asjad toimuvad. Andes Rännaku protsessi nüüdseks juba 20 aastat, ütleb minu otsene kogemus, et inimesed on rohkem avatud, rohkem sügavad, nad vastavad globaalsele spirituaalse ärkamise üleskutsele olla ise muutus, mida maailm vajab. Ja tõepoolest on kiirenenud ka hävituslikud protsessid, aina rohkem on toimunud ka looduskatastroofe. Ma ei tea, kui kiiresti maailm edasi kulgeb, aga ma tean, et Rännak on kindel meetod, kuidas inimene võib vabaks saada ja koju naasta.
Hiigelsuur tervenemise ja ärkamise laine on uhumas praegu üle kogu planeedi ja väga paljud meist tunnevad kutset olla osa sellest. Järjest suurem hulk inimesi soovivad, et inimkond liiguks edasi senisest hoopis terviklikumal, kaasavamal ja teadlikumal moel.
Kui Sul oleks piiramatu vägi muuta ära mis tahes kolm asja maailmas, mida sa teeksid?
Kõigepealt muudaksin seda, kuidas nähakse ja koheldakse vanu inimesi. Ma leiaksin viisi, kuidas neid pühitsetaks ja kaasataks rohkem ellu. Ma tunnen, et on veider, et praeguses maailmas muudetakse vanainimesed “aedviljadeks” ja heidetakse kõrvale. Ma soovin, et eakad inimesed pandaks rohkem kokku noorte ja päris pisikestega, et lapsed neid inspireeriks oma noorusega ja vanad saaksid inspireerida noori oma elutarkusega.
Teiseks annaksin ma igale inimolendile kõik Rännaku meetodi tööriistad, et nad saaksid ärgata ja ise ennast tervendada. Minu algne plaan Rännakuga oli just perekonna mustrite tervendamine. Rännak on küll kokkuvõttes valgustumise meetod, aga see algab alati perekondade harmoonia taastamisega ja selle viisi tervendamisega, kuidas me vastame oma armastatud inimestele, kuidas me neid kohtleme. Ma pean siin silmas väga inimlikku tasandit, mitte jumalikku armastust.
Ja kolmandaks soovin ma, et kõik inimesed teadvustaksid, pühitseksid ja õnnistaksid elu kingitust. Ainus koht, kus tärkab valgustumine, on inimkehastus. Liiga sageli on nii, et mõistmine, milline õnn on tunda elu hingust oma kopsudes, tuleb alles surmaga silmitsi seistes. Ja minu palve on, et igaüks meist mõistaks, milline imeline kingitus on elu kogemine inimkehas.
Loe täispikkuses intervjuud:
Usutlus Brandon Baysiga: keha ja meele tervenemise rännak viib iseenda sügavustesse
Brandon Bays: keha ja meele tervenemise rännak viib iseenda sügavustesse, II osa
Uuri lisa 9.-11. mail Tallinnas toimuva Journey Intensive kursuse kohta: www.rannak.ee
