Sellel päeval minevat ussid maa sisse talvituma ja kaotavat mürgi. Kartusest usse häirida, ei minda mõnel pool metsa. Kodustest töödest pole õmblemine ja kudumine soovitavad, kuna vastasel korral võib järgmisel aastal uss häda teha.
Mõistagi ei lähe ussid talvituma korraga. Seda märkasid meie esivanemadki. Arvati, et peale õiget päeva väljas olevad ussid on kedagi nõelanud ja maa ei võta neid pahateo pärast vastu.
Valminud on esimesed jõhvikad ja siitpeale võib neid noppima hakata.
Nagu maarahva pühade puhul ikka, on ka ussipäeval eri paigus ise kombed. Tartu- ja Võromaal seondub päev mõnevõrra viljakoristuse lõpuga. Vastseliina kihelkonas ja Setomaal ka õitsilkäimise lõppemisega. Rõuge kihelkonnas on tapetud lambaid ning vigalas äestatud kesapõldu, et hävitada ussipesi ehk kahjureid.
Pärimust
Kui ussimagamisepääv tuleb, uss eedäb magama.
Kodavere
Ussimaarjapäev pidi uss urgu minema ja õun valmis olema. Sis hakati õunu süüma.
Rannu
Ussimaarjapäeval poeb uss mätta ja ei liiguta end enne jüripäeva pikset.
Jõvi
Ussimaarjapäev, 8. IX. Ussid lähvad magama, aga kes ei ole mättasse pugend, see enam ei pääse ja hävineb.
Simuna
Ussimaaripäest öötakse ussid ikka maa sisse minavad. Aga juba nad lähtvad, neid rampu kodib pärast küll veel.
Kaarma
Ussimaarjapäevast pidi uss mätast hammustama (pidi mürgi kaotama).
Anna
Ussimaarjapäeval ei tohi metsa minna, siis ussid poevad oma paika, siis on neid palju.
Iisaku
Ussimaarjapäiva unestasingi. Se oli jo enne mihkli, siis enamb ussi ei kardetud, uss läks mätta. Siis aketi jõhvikal käima.
Lüganuse
Kes ussimaarjapäeval õmbleb, seda hammustab uss.
Sangaste
Ussimaarjapäeval ei tohtind õmmelda, seepärast et ussid teise suvel heinaajal närivad või nõelavad – kuidas vanad inimesed nimetasid.
Kaarma
Õmmelda ega kedrata ega midagi lõngaga ussimaarjapäeval ei tohi. Sest järgmisel aastal tulevad ussid siis sinule liiga ligi.
Keila
Ussisõnad
Ussisõnad: “Ussikene ullukene, keri ennast kerasse, mässi ennast mättasse, pue paju juure alla! ära puudu minusse, puudu paju juuresse!” Kui sa metsa lähad, kus paelu ussa on, seal isimese ussile, keda sa näed, need sõnad ära lued, siis võid sa ilma suurema ettevaatamiseta käia. Ussa on aga metmet seltsi ja sõnu üeldakse ka väga metmesugusid olema.
Vändra
Loorits, lk 200
Ussil huuled punased,
maol jalad madalad.
Supsa üle saatude,
puperdades üle puide.
Tõrvatud mu jalukesed,
tõrvatud mu käekesed –
ise ma tõrva tõrukene,
mäda rasva rakukene.
Ussidest ma aida tegin,
madudest ma vitsad väänsin –
hännad ma panin ääretsit pidi,
pead ma panin sihetsit pidi.
Põues mul tuli põlemas,
südame all mul sütekotti,
lagipeal mul lõke laia.
Kaudu siis käisid Ruhnu rusked,
Ruhnu rusked, Kihnu kiudud,
Vigala veripunased.
Vader oli ühe, vader oli teise,
vader põllule, varesele;
käli oli ühe, käli oli teise,
käli aia kännu peale.
Tee peal sa tige litu,
raja peal sa raisaka lasu!
Sina sõge, mine jõge!
Soost toodi sojukesi,
pajust toodi palavukesi.
Sinu silmad sõelapõhja.
Vaat see on õige mees,
kes liivast leiba lõikab!
Saaremaa
Loorits, lk 205
Ussimaarjapäevast Eestis ja maailmas
Väike maarjapäev ehk ussimaarjapäev ehk ussi magamise päev (setud tähistavad hoopis 14. septembrit ehk viissenjapäeva kui usside magama minemise päeva) on selle 19. sajandil vähetuntud ja 20. sajandiks unustatud päeva paralleelnimetused.
Varaseim teade laiast maailmast päeva tähistamisest pärineb 6. sajandist, algusega Süürias või Palestiinas, kus apokrüüfide mõjul kujunes välja jumalaema kultus. Katoliku kirik adapteeris 7. sajandil Maarja austamise tava idakirikust. Kuna Maarja sündimine on tuntud üksnes apokrüüfide kaudu, siis tunnustati püha aeglaselt, ehkki näiteks Kreeta püha Andreas pühitses 9. sajandil päeva mitmete jutlustega, et põhjendada 8. septembrit Maarja sünnipäevana. Veel 9. sajandil polnud jumalaemakultus laialt levinud.
Prantsusmaal on püha seostatud ilmutusega – püha Maurilius kuulis Angeris jumalaema sündi tähistavate inglite laulu.
Jumalaema sündimist tähistavad erinevad kirikud erineval ajal. Näiteks tähistab idakirik püha 12. septembril, kopti kirik aga 1. mail, selle katoliiklik haru omakorda 10. septembril.
Allikad: www.maavald.ee, www.folklore.ee/Berta
